ARVAMUS

VALLAVANEM HEIKI HANSEN: RÄÄKIMINE HÕBE, VAIKIMINE KULD

Vallavanem Heiki Hansen vastab vallavolikogu liikme Mati Miili arvamusloole “Elva vallavanema peamine tunnus on vaikimine” (30.04, Elva Uudised). Volikogu saadik Miil mainis seal, et “olgu teemaks Verevi detailplaneering, Toomas Pauri töölevõtmine vallavalitsusse ebaselgel eesmärgil või koroonaviiruse kriis, vallajuht Heiki Hansenit pole enamasti näha ega kuulda. Küll aga on lükatud tanki ebameeldivat selgitama naiskolleegid.” Vallavanem Hansen seevastu osutab, et valda on juhitud nii, et erinevad piirkonnad on investeeringutest osa saanud, vallaelanikke kaasatakse IT-platvormide abil ning kutsub üles paremale ja viisakamale arutelukultuurile.

Juba vanarahvas teadis, et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Vallavolikogu liikme Mati Miili 30. aprillil Elva uudiste portaalis avaldatud arvamuslugu kinnitab hästi seda ütlust. Selles arvamusloos väidetakse, et Elva valla juhtimiskvaliteet ei ole pärast haldusreformi paranenud ning viidatakse, et omavahelist diskussiooni on liiga vähe. Vaatame neid teemasid faktipõhiselt.

Kolm ja pool aastat on Elva valda juhitud väga laialdaste ühiskondlike kokkulepete alusel, olgu selleks siis ühinemisleping või koalitsioonileping. Ühinemisleping koostati ühinenud omavalitsuste elanike ja tolleaegsete valdade juhtide koostöös ning koalitsioonileping koosneb koalitsioonipartnerite lubadustest, mille elluviimiseks on inimesed andnud mandaadi valimistel – selle taga on peaaegu kahe kolmandiku valijate hääled.

Teenuste kvaliteedist

Enne ühinemist loodi avatud valitsemise tegevuskava (kättesaadav valla kodulehel), millest on suur osa ka ellu viidud ja paljut rakendatakse valla igapäevaelus. Näiteks on kasutusele võetud erinevad IT-platvormid selleks, et vallaelanikke paremini kaasata, infot jagada ja taotlusi menetleda: Elva valla koduleht, Spoku e-taotluste lahendus, Volis-hääletussüsteem, Elva valla äpp jt valla infokanalid. Tähtis on ka see, et kõik olulisemad eelnõud läbivad eelnevalt avaliku konsultatsiooni ehk kõikidel vallaelanikel on võimalus nende loomes kaasa rääkida.

Vabaühenduste rahastamiseks on välja töötatud kord, mille põhjal saavad kõik võrdsetel alustel toetusi taotleda. Igal aastal tunnustab vald erinevate valdkondade tegijaid, kandidaate selleks saavad esitada kõik vallaelanikud. Mitmed avalikud teenused on delegeeritud vabaühendustele (noorsootöö, huviharidus, eakate vabaajategevused jne). Kõigis valla piirkondades on moodustatud piirkonnakogud, kes saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha konkreetse piirkonna tegemistes. Näeme tulevikus kindlasti piirkonnakogudel suuremat rolli kohalikus eluolus aktiivsemalt kaasa rääkida.

Sotsiaalteenuste osutajate hulk on meie vallas mitmekordistunud võrreldes ühinemiseelse ajaga, olgu selleks siis koduhooldusteenus või lastekaitse valdkond. Kaasatud projektiraha suurus näitab suurenenud kompetentsi projektide kirjutamisel. Juriidiliste küsimuste lahendamine on oluliselt süsteemsem ja professionaalsem, mida võimaldab suurem hulk juriste ning nende valdkondlik spetsialiseerumine. See kõik näitab, et valla võimekus on oma ülesannetega hakkamasaamisel peale ühinemist paranenud.

Valla juhtimine on meeskonnatöö

Valla juhtimine ei ole soolo, vaid kogu vallavalitsuse meeskonna ühine töö. Seda tööd on tehtud hästi, mille aluseks on suurepärane ja töökas meeskond, kellele ütlen südamest aitäh. Igal abivallavanemal ja osakonnal on oma valdkonnad, mille eest vastutatakse ja millistel teemadel sõna võetakse. Oleme oma meeskonnas leppinud kokku, et planeeringuid esitleb ja planeeringute koostamise protsessi kommenteerib planeeringute valdkonna abivallavanem. Nii ka teiste teemade puhul.

Esinedes vallavalitsuse nimel on kõneleja selja taga kogu vallavalitsus, kaasa arvatud vallavanem. Eelnõud, mis esitatakse volikogule otsustamiseks, valmistab enamjaolt ette vallavalitsus, mis tähendab, et neid toetavad kõik vallavalitsuse liikmed.

Investeeringud valla eri paikadesse

Elva vald on viimase kolme ja poole aasta jooksul arenenud väga kiiresti. Investeeringutest on saanud osa kõik piirkonnad, ka koroonakriisi leevenduseks ette nähtud lisarahad jaotati piirkondade vahel ära lähtuvalt piirkonna rahvaarvust. Need faktid räägivad piirkondade tasakaalustatud arendamisest ja tehtud on isegi rohkem, kui ühinenud omavalitsused seda neli aastat tagasi ette nägid.

Hoolimata sellest, et toonane Puhja vald otsustas näiteks vahetult enne ühinemist suunata kogu oma nelja aasta investeerimisvõimekuse ainult koolimaja remondile, jättes ära kõik varasemalt planeeritud väiksemad investeeringud, oleme täna suutnud Puhja piirkonnas teostada palju enam kui ainult koolimaja remont. Praegu remonditakse Puhja seltsimaja, Ulila keskus saab peaaegu kolm korda suurema investeeringu osaliseks, kui Puhja vallal plaanis oli.

Eelmisel aastal sai Puhja ka erainvestori toel uue katlamaja, millele endised Puhja vallajuhid viimase võimaluseni vastu seisid ning tegid kõik, et seda investeeringut nurjata. Meile on oluline, et enam ei pea puhjalased kartma, et keset talve kaob soe või radiaatorid täituvad masuudiga. Tänaseks on Puhja vee- ja kanalisatsioonisüsteemid läinud AS Emajõe Veevärk omandusse, mille tulemusel saab alevik lähiaastatel tänapäevase reoveekäitluse ning paljudel eramajadel tekib võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Praegu on käimas Rannu kooli rekonstrueerimine ja Kentsi paisjärve taastamine. Samuti Annikoru rahvamaja fassaadi ja soojustuse uuendamine, Rõngu kogukonnakeskuse ehitus, Elva linna Pika tänava rekonstrueerimine ning mitmete teede remondid ja teede mustkatte ehitused valla erinevates piirkondades. Teede ja tänavate ehitus- ja hooldustöödega saab tutvuda valla kodulehel.

Peale nende sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvate projektide viiakse pidevalt ellu väiksemaid projekte, millele on eelnevalt erinevatest fondidest toetusraha taotletud. Näiteks saime PRIA-lt hiljuti positiivse otsuse Aakresse madalseiklusraja rajamiseks. Pelgalt teedele on taotletud ja saadud viimase kolme aasta jooksul üle kahe miljoni lisaeuro. See on väga suur summa arvestades seda, et valla enda eelarveline võimekus on teedesse investeerida veidi üle 400 000 euro aastas.

Vallavanemana näen tasakaalustatud arengut kogu vallas, meil ei ole eelisarendatud piirkondi. Veel enam – ma ei näe piirkondade vastandumist ja ei mõista, milliste faktide põhjal mõned volikogu liikmed seda väita püüavad. Ehk on nende eesmärk hoopis piirkondade vastandumist tekitada, mis on provokatiivne ning valla arengut pärssiv. Usun, et sellega ei peaks ükski volikogu liige tegelema, olenemata tema kuulumisest opositsiooni või koalitsiooni.

Arutelukultuurist (või kultuuritusest)

Vallavolikogu liige Mati Miil kirjutas oma 30. aprilli artiklis: „Tüüpiline Elva volikogu koosolek näeb välja nii, et jutt käib mingite väheoluliste teemade ümber ning välditakse päevakajaliste asjadega tegelemist. Näiteks viimasel volikogul ei rääkinud me sõnagi Kentsi paisjärvest või Rannu koolimajast, küll aga käis meil külas Rõngu vanadekodu juhtaja, kes jutustas, kuidas nad oma juures küpsisetorti teevad.“

On valus vaadata ja kuulata, kuidas oma töösse pühendunud inimesed satuvad põhjuseta volikogu liikme emotsionaalse vägivalla osaliseks. Vallavolikogu liikmed on avaldanud soovi olla rohkem kursis valla sihtasutuste ja osaühingute tegevusega, mistõttu jääb arusaamatuks seesugune tänamatu ja lugupidamatu suhtumine nende inimeste tänuväärsesse töösse. Hooldekodu juhtimine on kindlasti tänuväärne ja igati lugupidamist vääriv töö.

Siinkohal soovin küsida, et kas tõesti on see suhtlemis- või arutlemisviis stiil, mida soovime oma vallas viljeleda? Naeruvääristamine ja avalik alandamine on üks emotsionaalse vägivalla avaldumise vorm. Mõistan seesuguse tegevuse hukka ning loodan südamest, et volikogu istungil esinevad külalised ei pea edaspidi seesugust kohtlemist taluma. Siinkohal peab kindlasti paika vanasõna: rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Tasub alati mõelda oma sõnadele ja nende mõjule teistele inimestele.

Kokkuvõtvalt loodan siiralt, et suurem osa inimesi näeb ja tunnustab neid jõupingutusi, mida on vallavalitsuse meeskond koostöös kogukondadega Elva valla arendamisel teinud. Oleme alati avatud ettepanekutele ja koostöösoovidele – selleks tuleb vaid endast märku anda.

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button