Eriolukorra väljakuulutamine tähendas seda, et Elva kergejõustiklastel lendas ainuüksi märtsis vastu taevast viis võistlust sisehallis, milleks noored olid hoolikalt valmistunud. Lisaks jääb ära ka aprillikuine murdmaajooksude periood ja ka edasise osas on suur teadmatus.
„Bussid olid tellitud ja ka kohtunikebrigaadid koos. Võistlustegevus lõigati kui noaga,“ meenutab Elva kergejõustikutreener ja Elva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margit Thomson.
Nüüdseks on koduõpe kestnud kolm nädalat. „Laste omavastutusel suur roll ja lastevanemate ning minu kui treeneri ja kehaliste kasvatuse õpetajate poolne tagant utsitamisel, motiveerimisel,“ selgitab Margit Thomson.
Thomson rääkis, et koolis on sisse seatud liikumispäevikud, mida õpilased igapäevaselt täidavad. „1.-6.klassi trenni lastest on mul nende põhjal hea ülevaade, lisaks saadavad nad mulle fotosid ja videosid Messengeri või meilile, täidavad treeningpäevikut ja teevad mulle sellest kokkuvõtte,“ rääkis Thomson.
Kolm nädalat on treeningud toimunud treeningplaanide ja videote järgi, nende põhirõhuks on vastupidavuse arendamine, lisaks jooksule ka hüppevastupidavuse ja jõuvastupidavuse suunaga. Treeningrühma Facebooki grupis on kolme nädala plaanid üleval, lisaks saadetakse individuaalplaanid meilile neile, kellel FB kontot ei ole.
Kergejõustiklased jälgivad ka Tartu SS Kalevi e-õpet, kus klubi treenerid postitavad erinevaid harjutuste videoid, ka Margit Thomsoni harjutused on seal vaatamiseks üleval.
„Tublimatel on treeningkokkuvõtete põhjal 5-6 treeningut nädalas, lisaks liikumispausid koolitükkide vahel ja mahud on muljetavaldavad. Kilometraaž ja hüpete arv head, ÜKE- jõuharjutuste trennid tehtud jms. Rõõm on neid kokkuvõtteid lugeda,“ ütleb treener. „Kindlasti jätkame põhivastupidavuse arendamist, lisanduvad mäkke- ja allamägejooksud, treppidel jooks ja hüpped, murul kiirendused ja hüpped, jooksud ja hüpped liivas. Elvas on kõik tingimused hetkel individuaalseks treenimiseks olemas, ole ainult ise tegija.“
Siiski tunnistab Margit Thomson, et sooviks väga juba oma treeningrühmadega koos treenida. Teadmatus eriolukorra pikkuse kohta raskendab treeningplaanide tegemist.
„Just nooremate puhul on see hirm, et nad pole vaimselt valmis iseseisvalt treenima,“ mainib Thomson. „Käis meil ju vastupidavuse arendamine trennis läbi mängu, läbi täpsusjooksu, läbi luuremängu, jalgpalli jms, kus laps kogub looduses läbi mängu oma kilomeetrid ja neid koguneb märkamatult.“ Lastelt, just noorematelt on tagasiside, et nad igatsevad grupiga treenimist, igatsevad kooli, õpetajaid, treenerit.
Thomsoni sõnul jääb tal üle loota, et kodused aitavad lastel järjepidevust hoida.
