RÕNGU KOGUKONNAKESKUSE HÄDADE ORG: UUS EHITUSHANGE PANDI VAIDLUSTUSKOMISJONIS SEISMA

Kaks aastat ja üks kuu on möödunud Rõngu kogukonnakeskuse ehituslepingu allakirjutamisest ja vallavalitsus avaldas eile lõuna ajal pika kirjutise, mille lõpuosas nenditi nukralt: Elva vald ei saagi anda veel ühtegi kindlat tähtaega, kuna hoone võiks lõplikult valmis saada, sest takistusi tuleb pidevalt. Valla väljakuulutatud hange on taas tagasilöögi saanud, sest vaidlustajad võitsid riigihangete vaidlustamiskomisjonis.

Algne plaan oli ehitada keskus olemasoleva bussijaamahoone asemele ning seal hakkaks tegutsema raamatukogu ja vallavalitsuse teenuskeskus. Lisaks on keskusesse planeeritud ka seminariruum ning võimalus kaugtöö tegemiseks ja avaliku interneti kasutamiseks. Uuel hoonel säiliks ka bussijaama funktsioon koos ootesaali ja avalike tualettruumidega. Kogukonnakeskus pidanuks valmima juba 2021. aasta novembriks.

Kuna senine ehitaja Rennes OÜ elas üle omanikeringi muudatusi, taastudes sellest korraks, aga lõpetades siis tegevuse objektil üldse, siis tuli lõpuks välja kuulutada uus hange. 2022. aasta sügisel sai uus hange Riigihangete Registris avalikustatud ning kuu aja jooksul oli võimalik ettevõtjatel objektiga tutvuda, et siis esitada oma pakkumused. Pooleliolevast ehitustööst olid huvitatud viis ettevõtet, kellest tunnistati edukaks kohalik ettevõte Energia ja Ehitus OÜ.

VALD KÕRVALDAS ARUNA OÜ PAKKUMISE HANKELT

Teistel pakkujatel oli õigus 14 päeva jooksul otsus vaidlustada ning OÜ Aruna Ehitus nii tegigi ja edukalt. Riigihangete vaidlustuskomisjon andis vaide esitanud ettevõttele õiguse ning vallal tuleb hanke hindamise protsessi taas otsast alustada – hanke tulemuste otsus tuleb kehtetuks tunnistada, teha uus otsus ning oodata ära vaide esitamise periood, mis kõik lükkab veelgi edasi objekti valmimist.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohtades jääb silma see, et komisjoni hinnangul asus vald hankijana esitama pakkumistele tingimusi, mida seal ei olnud. Nii näiteks leidis vald, et dokumentide ühel vormil pidanuks olema kaks allkirja, aga oli vaid üks. Samuti oli pikem vaidlus teemal, kas projektijuht ja objektijuht saavad olla üks ja sama inimene. Hankija leidis, et ei saa, kuid komisjoni hinnangul sellist konkreetset keeldu hankedokumentidest järeldada ei saa.

KATKEID RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUSEST

Kui Hankija nägi ette, et vormi 3 peaksid allkirjastama ka pakkuja projektijuht ja objektijuht, siis oleks pidanud vormil 3 olema sarnaselt pakkuja esindaja allkirja kohaga ka projektijuhi ja objektijuhi allkirjade kohad ja esitatavate kinnituste sisu. RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida riigihanke alusdokumendid ei sisalda (Riigikohtu 19.12.2019 otsus, 3-19- 1464, p 15).1

Sõnadega „alljärgnev meeskond“ on Hankija määranud kindlaks, et pakkuja peab täitma kaks ametikohta – projektijuht ja objektijuht. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sõnad „alljärgnev meeskond“ ei tähenda, et projektijuhi ja objektijuhi ametikohtasid ei tohi pakkuja ühildada. Nõue, et pakkujal peab olema projektijuht ja objektijuht, ei tähenda, et isikuid, kes neid ametikohti täidavad, peab olema kaks. Erinevate ametikohtade täitmine on võimalik ka ühe isiku poolt. Seega nõue ei ole esitatud isikute arvule, vaid ametikohtadele.

Kui Hankija leidis, et neid ametikohtasid ei saa täita üks isik, siis oleks tulnud see riigihanke 1 Vaidlustuskomisjon peab siinjuures vajalikuks märkida, et Hankijal on õigus tunnistada kehtetuks oma varasemad otsused, milles pakkumus on tagasi lükatud spetsialistide kinnituste puudumise põhjendusel (vaatamata sellele, et pakkujad Hankija vastavaid otsuseid tähtaegselt ei vaidlustanud). 11 (12) alusdokumentides ette näha. Ainuüksi asjaolust, et teised pakkujad esitasid ühe isiku projektijuhiks ja teise isiku objektijuhiks, ei saa järeldada, et ühe isiku kaasamine on vastuolus riigihanke alusdokumentidega.

Teatud juhtudel on kahe ametikoha ühildamine ja täitmine ühe isiku poolt võimatu. Näiteks tööfunktsioonid ja töökoormused on sellised, mis ei võimalda ühildamist või peab ühel ametikohal olev isik teostama järelevalvet teisel ametikohal tegutseva isiku tegevuse üle. Käesoleval juhul ei ole vaidlustusmenetluses leidnud tõendamist nende asjaolude esinemine.

Projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamist ei ole Hankija riigihanke alusdokumentides ei keelatud ega ka lubatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reguleerimata küsimusega. Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (Tallinna Ringkonnakohus 3-17-1639, p 14 ).

Eelpooltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija põhjendustest lähtuvalt ei saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks.

Kuna Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise kohta tunnistatakse kehtetuks, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub käesoleval juhul vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1338,70 eurot (käibemaksuta), kokku 12,17 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasu 110 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja kulud ei ole täielikult põhjendatud, sest vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades on palju kordusi ja vaidlust mitte puudutavaid selgitusi. Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks ja vajalikuks Vaidlustaja esindaja kulusid summas 1100 eurot, 10 tunni õigusabi osutamise eest.