TÄIENDATUD! VALLAVALITSUSE AVALIK ARUTELU VEREVI PLANEERINGU TEEMAL MÖÖDUS TERAVA KÜSIMUSTERAHE ALL

Eileõhtune Elva raekoja ruumes peetud Verevi rannaala planeeringu teemaline avalik arutelu möödus kokkutulnute terava küsimusterahe all ning kestis kokku kaks ja pool tundi. Kohaletulnud küsisid nii võimaliku vee kvaliteedi halvenemise, rannamänni ellujäämise, liivariba suuruse kui ka salapärase erainvestori kohta. Ei jäänud tulemata ka arutelud alternatiivsete ujula asupaikade üle ja väiksemamõõdulise rannahoone teemal.

Avaldati suur muret Verevi järve seisundi kohta, mis ei pruugi ehitustegevuse ja rahva suurenenud huvide mõjusid üle elada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esindaja Tanel Esperk kinnitas, et suplejate huvi oluliselt ei suurene ning seetõttu ka koormus järvele mitte.

Ka arvas keskkonnamõju hindaja, et ehitustegevusega kaasnev vibratsioon, sealhulgas vaiade rammimine ei avalda tema uskumuse kohaselt siiski sellist mõju, et veekihid järves ohtlikul moel segunema hakkaks. Saalis tekkis küll mõningane kahin selle peale, kui ei selgunud, millel “usk” põhineb ja teatav ebaselgus jäi küsimuses, milline on vastutus juhul kui keskkonnamõju hindaja peaks eksima ja järv siiski kahjustub.

Vee seisundi, puhastamise ja muude ehitustegevusega seotud mõjude hindamiseks lubab vald veel teha erinevaid uuringuid. Viimased vee- ja taimeuuringud tehti väidetavalt kevadel ja suve lõpus ning näidud olid korras.

Saalisviibijad tegid ka ettepaneku, et enne ehitamist peaks tõstma veetaset kuni meetri võrra, nagu see kunagi oli, kuid valla sõnul oleks see keeruline ning ohustaks järveäärset metsa ja elamumaid, mis jääksid veetaseme tõstmisel vee alla. Ühisarvamust veetaseme tõstmise efektidest ei tekkinud.

Kuigi rannaala jääb hoone tõttu vähemaks, siis ei arva vald, et seetõttu oleks suplejatel ja päevitajatel drastiliselt vähem ruumi ja spordiharrastusi, nagu näiteks pallimänge, saab harrastada ka mujal platsidel. Valla esindajad osutasid, et maja on palliplatsidest eemal ega näinud nende kahe asjaolu vahel seost.

Puude mahavõtmise osas kinnitab vald, et puudegrupid säilitatakse ja rohevõrgustiku sidusus säilitatakse Peedu metsapargi kaudu. Verevi rannaala detailplaneeringu planeerija Heiki Kalberg möönis, et rannas olev “mänd saab igal juhul vigastada”, kui ehitada hoone välja täies mahus, aga jääb siiski ellu.

Elva linna piirkonnakogu, mida esindas Toomas Laatsit, ei olnud detailplaneeringu poolt sellisena, nagu see valla poolt on esitatud – asukoht on vale, kaob vaade järvele, väheneb liivaala, hoone peaks olema sümbioosis muu eluga.

Elva piirkonnakogu ettepanek oli, et ujula tuleks ehitada lõunakaldale või kõige parem, spordihoone juurde. Valla sõnul keegi sellele ettepanekule kätt ette ei pane, kui tuleb investor, kes asja ära teeb. Samas ei ole hetkel investorit ka Verevi äärde plaanitava rannahoone ja/või ujula jaoks. Väidetavalt leitakse investor peale hoonestusõiguse konkursi korraldamist.

Korduvalt üritasid küsijad teada saada, kes on see salapärane investor, kellelt rannahoone väljaehitamist eeldatakse. Samuti üritasid küsijad teada saada, kes on vallavalitsust veekeskuse ja ujula küsimuses nõustanud. Vallavanem Toomas Järveoja ning abivallavanem Heiki Hansen möönsid, et neil on olnud nõustaja, kuid ei avaldanud vaatamata korduvale küsimisele tema nime, mainides, et see pole oluline.

Viidetele, nagu kavandataks rannahoonesse külaliskortereid, mis ühel hetkel muutuvad täitsa tavalisteks korteriteks, nagu Pirita rannahoone puhul juhtus, vastas planeerija, et see oleks seadusevastane. Vallavalitsuse liikmed osutasid ka, et selliseid võimalusi peab juba planeerimisfaasis ennetama.

Poleemikat tekitas ka see, et rühmituse Elva kodanike esitatud konkureeriv idee väiksemast, ujulata rannahoonest paistis vallavalitsuse hinnangul olevat veepiirile veel lähemal kui vallavalitsuse variant. Väiksem, 600-800 ruutmeetrise rannahoone oli väidetavalt joonise peal valepidi ning seetõttu tekkis ka segadus, et kuidas peaks välja pakutud rannahoone olema veepiirist kaugemal, kui valla poolt välja pakutud idee. Are Altraja sõnul saab rannahoone suurust muuta ning asukohta nihutada Tartu poole ja seega on inimesi internetis eksitatud.

Vallaarhitekt Jaanika Saar ütles, et antud detailplaneeringut saab ta hinnata täiel määral siis, kui saabuvad arhitektuurikonkursi tööd. Kuid arhitekt möönis, et tegemist on suhteliselt suure rajatisega mitte väga suures rannas. Kuid peamine on antud juhul küsimus ühiskondlikus konsensuses ja poliitilises tahtes.