UUDISED

MAREPLEKSI JUHT: VÕÕRTÖÖJÕU PROBLEEMI AITAKS LAHENDADA TÄHTAJALISED TÖÖLOAD JA KONTROLL

Võõrtööjõust on palju juttu, kuid kuidas mõjutab see teema Elva ettevõtjaid? Ukraina tööjõud hakkas Eestisse suuremas mahus valguma  2014. aastal, Elvasse ilmusid nad paar aastat hiljem. Elva klaasitöötleja Marepleks kasutab teatud ulatuses ukrainlaste töökäsi. Marepleksi juhatuse liikme Tõnu Aigro meelest aitaks võõrtööjõu probleemi lahendada tähtajalised tööload. “Tuled siia, töötad aasta või kaks ning nägemist,” arvab Aigro.

“Peab olema kontroll ja tulijad peab riik rangelt fikseerima, muidu kasvavad probleemid üle pea,” lisab ta. “Kui tähtaeg kukub ja tööluba rohkem ei pikendata, siis Tallinnas lennukile või bussi ja nägemist.”

Tõnu Aigro kinnitusel töötab tehases vahelduva eduga kuni 12 ukrainlast. Nad ei ole domineerivad, ikka vähemuses. Võõrtööjõudu Aigro eriliseks võluvitsaks ei pea. “Ukrainlastega on samad hädad, mis kõigi võõramaalastega,” räägib Aigro. “Pinnale jäävad umbes pooled tulijad. Neidki peab tagant sundima. Laiskadel soovitan ära minna ja kui nad aru ei saa,  saadan ise minema. Need, kes Elvasse tulnud, on teinud seda vabast tahtest.“

Õnneotsijate seast tõsiste töötegijate väljaselgitamine nõuab aega. “Pole need ukrainlased midagi erilist. Mul on siin aastate jooksul töötanud pakistanlasi, venelasi, ka neegreid. Esimene nädal on, kuidas öelda – fa-fa, siis on probleemid platsis. Hakkavad  “viilima” ja häälekamalt õigusi nõudma. Tööd teha ei viitsi,  raha tahetakse saada,” rääkis Aigro.

Marepleksis teenivad ukrainlased eestlastega võrdselt. Firma tasub võõrtööliste pealt kõik maksud ja neil on sotsiaalne kaitse. “Mõni ei ole palganumbriga rahul. Tema tahaks saada ikka  6000-7000 eurot kuus, nagu Saksamaal. Eestis on ukrainlaste palk oluliselt kõrgem kui neile makstakse Poolas või Tšehhis. Niipalju ei teeni nad kusagil Ida–Euroopas kui meil,“ selgitab Aigro.

Marepleksi toodang on keeruline ja nõuab täpsust.

Marepleksi esimene toodang 1995. aastal olid pildiraamid. Need müüdi kõik ära Eesti turul. Täna läheb tehase väravast välja 20 tonni klaasi. Tõnu Aigro kinnitusel on ettevõtte  asutamise kuupäev 14. märts ja toona sai see äriregistrisse kantud hoopis  AS Marel nime all.” Kuna Mareli nimelisi firmasid oli toona palju, siis aasta hiljem ristisime selle ümber Marepleksiks ,” rääkis Aigro. Mees oli vastloodud firmas esimene töötaja.  

Täna eksporditakse päris palju toodangust välisturule.  “Põhiturg on Skandinaavia, sinna läheb kuni pool valmistatust. Saadetakse keerulisemaid tooteid. Lätti läheb kuni 5 protsenti, Lätis lööb läbi lihtsate toodetega. Lõunanaabritele saadame iga nädal kaks suurt autokoormat. Meie erinevus teistest tootjatest on see, et Marepleksis valmistatakse seda, mida suured tegijad ei pea vajalikuks,” arutles Tõnu Aigro.

Marepleks annab täna tööd kuni 120 inimesele. Ettevõttes töötab ka naisi. Tsehhis sain jutule Kristaga (pildil), kes töötab siin neli aastat. Naine on palga ja töötingimustega rahul. “Olen pinnatöötleja. Töö ei ole raske. Tegelen klaasile printimisega. See nõuab tähelepanu ja korrektsust. Huvitav on,” rääkis Krista. Töö käis tsehhis täpselt nagu Viiburi sõjakoolis. Uued valmistoodangu koormad ootasid teelesaatmist.  

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button
Close