Lugu algab pärast reklaami
UUDISED

LEA TUVIKENE: PLANEERITAV RANNAHOONE POLE PEAMINE OHT VEREVI SEISUNDILE

Verevi järve olukord ei ole kiita ning inimtegevus on järve seisundit veelgi halvendanud. Siiski arvab Elva vallavolikogusse kuuluv hüdrobioloog Lea Tuvikene (SDE), et rannahoone ja võimalik ujula ei ole Verevi peamine oht. Pigem peab ta ohuks inimtegevusest sõltumatut fosforirikaste kihtide segunemist. Keskenduma peaks tema hinnangul uutele uuringutele ja reostuskoormuse vähenemisele.

Lugu jätkub pärast reklaami

Tuvikene räägib, et 1950. aastatel tehtud uuringud näitasid järve head seisukorda, kuid paarkümmend aastat hiljem algas kiire eutrofeerumine – toitelisuse kasv, millega kaasnes vetikate vohamine ja seisundi ebastabiilsus. Kõige hullem oli olukord 1970ndatel ja 1980ndatel, kui läbimõtlematult korraldatud linna heitveemajanduse tõttu palju reoaineid järve sattus.

1998. aastal oli supelranna korrastamise üheks eesmärgiks katta järve kaldalähedane madal osa geotekstiiliga, et takistada suplejaid häirivate taimede levikut. Selle asemel hakkasid vohama niitvetikad ning hiljem taas samades kohtades suurtaimed.

„See on näide sellest, et enne järvega manipuleerimist on otstarbekas teha vajalikud eeluuringud ning selgitada kavandatava tegevuse mõjud looduskeskkonnale,“ kommenteerib hüdrobioloog Lea Tuvikene Verevi ajaloost tingitud muutusi järvele ja uuringute vajalikkust.

Tänapäeval on Verevi järve seisund keskkonnaseire andmetel ja kehtestatud riiklike kriteeriumide põhjal (2017. aastal) hinnatud kesiseks (skaalas väga hea – hea – kesine – halb – väga halb). Halvemast on ära hoidnud senised soodsad ilmaolud.

Tuvikese sõnul on tegemist kihistunud järvega, mille seisundi problemaatilisust on inimtegevus veelgi teravdanud. Seetõttu on osa järvest aastaringselt ilma hapnikuta ning kuigi alumistes kihtides on palju toitaineid, siis kihistuse tõttu need ülemistesse kihtidesse ei jõua. Seega ei ole peamine oht järvele pole mitte see, kas tema kaldale midagi ehitatakse, vaid otsesest inimtegevusest olenematu võimalus järve vee segunemiseks.

„Küll aga annab „kesine“ seisundihinnang põhjust järve seisundi paranemise nimel pingutada. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus on järve uurinud paljude aastate jooksul ja teinud hulgaliselt ettepanekuid tema seisundi parandamiseks, kuid seni on kõik need plaanid takerdunud,“ väidab hüdrobioloog.

Verevi järve seisund on hinnatud kesiseks ja see annab põhjust pingutada, leiab Lea Tuvikene.

Järveteadlase sõnul tuleks hakata tegelema reostuse vähendamise ning uuringutega: „Kuna viimastest põhjalikest uuringutestki on nüüdseks juba 20 aastat möödas, siis on vaja konkreetsete meetmete planeerimiseks alustada uutest uuringutest – vaadata üle reostuskoormuse detailid, teha kindlaks praegune veebilanss, teha sette- ja elustiku uuringud. Ka meetmekava järgi on siiski üks oluline asi, mida oleks juba ammu pidanud tegema – rajada sademeveekanalisatsioon koos puhastussüsteemiga, et Tartu-Valga järveäärt läbivalt maanteelt ja teistelt lähiümbruse tänavasillutistelt tulenevat reostuskoormust vähendada.“

Lea Tuvikene väidab ka, et detailplaneering ei ole veel otsus midagi ehitada, vaid üks vajalik etapp erinevate võimaluste väljaselgitamiseks. „Olen aru saanud, et Elva valla kodanikud on huvitatud ujula ehitamisest Elva linna,” räägib Tuvikene. “On ka selge, et Verevi ranna-ala ei vasta hetkel selle rohkete kasutajate kõigile ootustele ja vajab kaasajastamist. Lisaks, tänapäevane ehitustehnoloogia võimaldab ehitusega ja hoonete kasutamisega kaasnevate ohtude ja negatiivsete mõjude (nimetatud keskkonnamõju strateegilises hindamises) minimeerimist.“

Naise sõnul ei ole ka elanike poolt välja pakutud Arbi järve kaldale ujula ehitamine mõistlik, kuna Arbi järve ümbritsevale soisele pinnasele ujula ehitamine väga kallis ning vallal selleks ressurssi pole ja tõenäoliselt ei leiduks ka erainvestoreid, kes sellise investeeringu tahaks teha.

„Verevi järve ranna-ala oleks ikkagi vaja kaasajastada – sellest ei saa nagunii üle ega ümber. Mis kujul see teoks võiks saada, selgub alles konkreetsetest pakkumistest, mida ei ole aga võimalik detailplaneeringuta isegi küsida. Kas pakutavad lahendused Verevi rannale muuhulgas ka visuaalselt sobivad, ei saa aga hinnata enne kui nad on valmis tehtud ja konkursile esitatud.“

Näita rohkem

Seotud artiklid

Üks kommentaar

  1. Verevijärve seisukord vajab parandamiseks uuringut, see on selge ja vajalik. Kuid kuidas on see seotud detailplaneeringu toetamisega? Jutt kaldub sellele, et ainuvariant ujulahoonele on Vereviäärne ja detailplaneering tuleks läbisuruda. Jutt, et detailplaneering ei tähenda kohe sinna ehitamist on üsna sisutühi, sest hiljem toetutakse just asjaolule, et detailplaneering ju võeti enamushäältega vasu..
    Sellisel kujul nagu planeeritud kataks see hoonestus legendaarse vaate järvele kinni. See on probleem.

KOMMENTAARIUM

Back to top button
Close