AIN KAARE: ÜKS RUMALAMAID ASJU SIIN MAAILMAS ON SURRA VAKTSIINVÄLDITAVASSE HAIGUSESSE
Eestis on koroona vastu vaktsineeritud hetkel üle 5000 inimese. Uurisime Elvas elavatelt tervishoiutöötajatelt, nimelt Tartu Tervishoiukõrgkooli õppejõu Marit Kiljako ning Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare käest, mida nad uuest vaktsiinist ning senisest vaktsineerimistempost arvavad.
Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Marit Kiljako leiab, et ilma vaktsiinita ei ole võimalik hetkel olukorda ohjata ja sellest n.ö nõiaringist väljuda. Samas arvab ta ka, vaktsiin ei ole ainuke meede ja selle toime saavutamiseks kulub kindlasti veel palju aega.
„Eelkõige loodan, et laialdane vaktsineerimine kaitseb tervishoiutöötajaid ja riskigrupi inimesi, mille järgselt saame kõik veidi vabamalt liigelda ja suhelda ning ka täies mahus plaanilist ravi pakkuda,“ kommenteerib Kiljako.
Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare arvab, et üks rumalamaid asju siin maailmas on surra vaktsiinvälditavasse haigusesse. Üsnagi mitmed potentsiaalselt surmavad haigused on tänu vaktsineerimisele muutunud ajalooks. Seetõttu on ta vägagi vaktsiinide pooldaja.
Kiljako on osalenud vaktsineerimisteemalistel seminaridel ja lugenud nii teaduskirjandust, kui ka tavameediat ning väidab, et nagu kõigil ravimitel, siis võib ka sellel olla kõrvaltoimeid. „Ma ei ole kohanud ühtegi ravimi infolehte, kus kõrval- või koostoimete lahter täiesti tühi oleks, seega väikesed riskid on alati. Hetkel olen seda meelt, et need kõrvaltoimed, millest ka meedias juttu on (süstekoha valulikus, ajutine kehatemperatuuri tõus vm) ei ole sellised, mille tõttu vaktsiin tegemata peaks jääma,“ arvab õppejõud.
Lisaks on Marit Kiljako sõnul COVID-19 vaktsiinid nii suure tähelepanu alla, et kindlasti on ka ülereageerimist, millesse tuleks kaalutletult suhtuda.
Ain Kaare tsiteeriks koroonavaktsiini kõrvaltoimete kohta infektsioonihaiguste arsti Pilleriin Soodlat: „Iga vaktsiini eesmärk on kutsuda organismis esile mingi reaktsioon, kuna vaktsiin õpetab keha tundma viirusi, baktereid, seeni ja nii edasi. Selle vaktsiini tehnoloogia kasutab targalt ära meie enda immuunsüsteemi, et tutvustada talle koroonaviirusele omast ogavalku, mida tuleb tal hakata edaspidigi ära tundma.
See, mida inimene tajub ja tunnetab, ongi immuunsüsteemi reaktsioon. See võib olla kas süstlakoha punetus, valulikkus, turse ning võib-olla ka haigeksjäämise tunne –natuke väsimust, lihaste-liigeste valulikkust või tunnet, nagu hakkaks palavik tulema. See ei ole haigus, vaid immuunsüsteemi reaktsioon, mida on osaliselt oodatud ja taotletud, sest tahame ju, et keha reageeriks.“
Riigi senise vaktsineerimiskiiruse koha pealt jäävad Kiljako ja Kaare veidi eriarvamustele. Kiljako leiab, et veidi aeglasem vaktsineerimise algus on olnud kasulik, et logistiline pool enne suuremate partiide tulekut paika saada. Õppejõu hinnangul on praegu tarnitud vaktsiin keskmiselt keerukamat logistikat ja planeerimist nõudev ravim, kui seda on n.ö tavalised igapäevased vaktsiinid, näiteks gripivaktsiin.
Tavalises külmkapis ravimite hoiustamine ei ole mingi uudis, aga nii lühike säilivusaeg ja keskmiselt keerukam patsientide kättesaamisprotsess nõuab päris palju planeerimist. Kui perearstikabinettides töötavad pereõed peavad seda tegema muu töö kõrvalt, siis see on paras pähkel, aga kindlasti mitte võimatu. „Seega olen optimistlik ja usun, et valitud keskused on igati pädevad vaktsineerimist suuremates kogustes läbi viima,“ arvab Kiljako.
Ain Kaare arvab aga, et selle koguse vaktsiini, mis Eestisse on jõudud, peaks suutma oluliselt kiiremini ära kasutada. Kaare toob välja Kristjan Maruste arvamusavalduse: „Väga palju räägitakse, et Euroopas on liiga vähe vaktsiine ja EL ei ole suutnud piisavalt kiiresti osta. See on tõsi kuid täna on Eesti probleem olemasoleva vaktsiini tarbimine. 7 päevaga oleme suutnud 9750 doosist süstida vaid 2487 ehk 25%. Siin ei ole midagi tegemist politiseerimisega, me oleme masendavalt aeglased. Seda tuleb endale tunnistada. Kohe on uued doosid kohal.“
Lisaks viitab ta veel ka Madis Veskimägi arvamusele: „Kuid vaktsiinist. Saan aru, et eilse kuupäevaga oli Eestis tehtud u 500 vaktsinatsiooni, ehk 5 päeva ja kokku 500 süsti. Minu küsimus- kuidas on võimalik nii kuritegelikult venitada nii aeg-kriitilise tegevusega.“
Kaare sõnul peaks esmalt vaktsineerima kaht inimgruppi: eelkõige neid, kellel on oma tööalaste kohustuste täitmisel oht viirushaigetega kokkupuuteks- tervishoiutöötajad, poemüüjad ja teised teenindavas sektoris töötavad inimesed ning riskirühma kuuluvad patsiendid- hulgihaigustega vanurid, patsiendid, kellel kas haiguse või kasutattavate ravimite tõttu on tegemist immuunsuse langusega.
Marit Kiljako on täiesti nõus Terviseameti plaaniga vaktsineerida enne tervishoiutöötajad ja siis riskigrupid.
Kumbki tervishoiutöötaja ei ole veel ise vaktsiini saanud, kuid Marit Kiljako loodab vaktsiini saada esimesel võimalusel ning Ain Kaare väljendab kahjutunnet, et on seni vaktsiinist ilma jäänud.
26. detsembril jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiinisaadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi. Teine COVID-19 vaktsiinisaadetis (9750 vaktsiinidoosiga) jõudis Eestisse 4. jaanuaril. 27. detsembril alustati Eestis COVID-19 vaktsineerimist esmalt tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. 6. jaanuari seisuga oli Eestis vaktsineeritud üle 5000 inimese.
