RAIMOND PIHLAP: KUIDAS TURUMAJANDUSE A JA O EIRAMINE ELVA KOOLITOITLUSTAMISELT RÄNKA HINDA NÕUAB

Kui teid ehitavad ja tänavaid pühivad valla tellimusel eraettevõtted, miks ei peaks nad siis ei peaks toitlustamisega hakkama saama. Seda enam, et siin on toit kallim kui naabervaldades, leiab Elva vallavolikogu liige Raimond Pihlap (Isamaa).

Riik maksab kohalikele omavalitsustele osaliselt õpilaste toitlustamise kinni, omavalitsus lisab veel teatud osa, aga ometi peavad Elva lapsevanemad oma laste koolilõuna eest ikkagi enda taskust juurde maksma.

Kuidas sai nii juhtuda? See on klassikaline õpikunäide, kuidas kohalik omavalitsus on erasektorilt teenuse üle võtnud, mille tagajärjel muutus teenus kallimaks, ebaefektiivsemaks ja kehvemaks. Lahenduse leiab turumajanduse A ja O õpikust – teenus tuleb erasektorile tagasi anda.

Elva valla üks suurimaid hädasid kannab nime Elva Teenused. See on munitsipaalkapitalistlik moodustis, mille kogu rahastusmudel rajaneb mõttekäigul, et „pole hullu, kui meil teenuste mõistlik majandamine välja ei tule – küll maksumaksja selle kinni taob.“

Esimene finantsfopaa, mida Elva valla elanikud pidid kinni maksma, tulenes asutuse juriidilisest staatusest tingitud kuludest – Elva Teenused oli kuni 2024. aasta alguseni sihtasutus. See tähendab, et kui vald hakkas läbi sihtasutuse iseendale teenuseid osutama, muutus tööjõukulu käibemaksu võrra kallimaks. Kui sihtasutuse töötajad olnuks lihtsalt Elva valla palgal, pidanuks vald aastatel 2018-2023 maksma tööjõukuludele kokku 855 000 eurot vähem. See raha on nüüd juba läinud.

Teiseks tuleb Elva valla elanikel asutuse pakutava koolilõuna teenuse eest maksta ligikaudu üle kahe korra rohkem kui naabervaldades, kus koolilõunat tellitakse eraettevõttest. Ei ole infot, et naabervaldade toit kuidagi kehvem oleks.

RAHA PUUDU? KÜSIME VALLALT JUURDE!

Kõrgele hinnale vaatamata vaevleb Elva Teenused pidevas rahapuuduses, mistõttu on vald pidanud tegema järjepidevalt sinna täiendavaid sihtfinantseeringuid. Neid on aastatel 2018-2022 tehtud ühtekokku 290 000 euro eest, mis samuti tuleb lõppkokkuvõttes kõik maksumaksja taskust.

Kolmandaks on kogu Elva Teenuste asjaajamine olnud läbipaistmatu. Kui sihtasutust loodi, siis selle asutamisdokumendis oli kirjas, et sihtasutuse suurim eelis on läbipaistvus – omavalitsus kontrollib asutajana läbi volikogu ja läbi nõukogu asutuse majanduslikku ning sisulist tegevust.

Tegelikkuses see nii pole läinud. Lisaks asjaolule, et asutus on olnud aastaid kahjumis, pole volikogu saanud selle nõukogult ega juhatuselt mingit ülevaadet sellest, mis on täpsemalt valesti. Elva Teenuste juhataja Krista Loog pole esitanud nõukogu koosolekute protokolle, vaatamata volikogu liikmete korduvatele nõudmistele.

Volikogu sisuline kontroll rahakasutuse üle puudub. Teada on vaid fakt, et Elva vald on maksnud oma asutusele nii teenuste eest kui ka sihtfinantseeringutena kokku üle kahe miljoni euro aastas, mis moodustab 6 protsenti valla kogueelarvest.

Neljandaks – ja see on loo juures kõige nukram – surub Elva Teenuste juhataja Krista Loog koolilaste toitlustamisel peale oma isiklikku põikpäist toiduideoloogiat, rõhudes küsitavatel põhjustel veganlusele ja lihaasendajatele.

Möödunud aastal kirjutas Õhtuleht, kuidas koolilaste peal ussikujulisi lihaasendusgraanuleid katsetanud Loog üritas takistada ajakirjanikul õpilastelt selle maitse kohta küsimist ning ähvardas ka skeptilisi töötajaid. Põhjus, miks Loog ei soovinud lasta ajakirjanikul lapsi intervjueerida oli lihtne – lapsed ei tarvitse lihaasendajast samal määral vaimustunud olla (Õhtuleht 23.10.2023).

Nõnda leiab Elva valla lapsevanem end olukorrast, kus valla koolilõunat pakub ebatõhus, kahjumlik ja toiduideoloogiast kallutatud läbipaistmatu asutus, mille eest tuleb hoolimata riigipoolsest toetusest endal kõvasti peale maksta, kuid lapsed suure raha eest ostetud koolitoitu süüa ei taha.

LAHENDUS OLEKS TEGELIKULT LIHTNE

Kuidas ometi korraldada nii, et koolitoit oleks ühtlasi tervislik, aga ka lastele maitsev ja et selle hinna kataks ära riigi- ja omavalitsuse poolne toetus – nii, et lapsevanemad enam juurde maksma ei pea?

Näiteks Soome on juba Jätkusõja aegadest suutnud oma lastele pakkuda tasuta sooja koolitoitu, hoolimata kõikidest vahepeal toimunud sõdadest ja raskustest (Postimees 23.07.2017). On ammu aru saadud, et tasuta koolitoit on investeering noorte tervisesse. Kõik lapsed, sõltumata pere majanduslikust taustast, saavad koolis sooja sööki – see peaks olema esmane prioriteet.

Lahendus on tegelikult väga lihtne ja loogiline – kohaliku omavalitsuse ülesanne ei olegi toitlustamisega tegeleda. Sellega saab erasektor suurepäraselt hakkama. Vallavalitsuse ülesanne on lihtsalt hange hästi korraldada, et oleks tagatud tervislik ja mitmekülgne menüü. Samuti saab hankega nõuda mahetoidu osakaalu nii nagu teevad seda paljud teised omavalitsused.

Ei ole võimalik, et Elva Teenused suudab hankida toorainet parematel tingimustel kui koolitoitlustamisele pühendunud firmad. Mastaabiefekt loeb ja erasektorilt saab kvaliteetsema toidu soodsama hinnaga kui Elva Teenused suudaks eales pakkuda.

Kui võrrelda hindu Tartuga, siis erasektori teenustele üle minnes võidaks Elva vald 200 000 eurot aastas ja maheosakaal oleks 51-80 protsenti. Võrreldes Nõo vallaga, siis võidaks Elva vald üle 400 000 euro aastas. See on viie aasta perioodi jooksul kaks miljonit eurot.

Kohaliku omavalitsuse asi on vaid pärast õnnestunud hanget järgida selle nõuete täitmist. Ühe korra on Elva vallavalitsus sellega juba jänni jäänud, kui 2018. aastal ei makstud eraettevõttele lepingu ülesütlemise järel kokkulepitud hüvitist 32 500 eurot. Hiljem tuli kohtu otsusega see summa siiski tasuda, koos kohtukulude ja viivistega. Toitlustuskorraldus vajab ümberkorraldusi suurema tõhususe ja säästlikkuse nimel.