1990. aastate Elva linnapea Väino Uibo lahkumisest siit ilmast on möödunud kaks nädalat, kuid tema aja otsustest vähemalt üks – ehitada kellatorniga raekoda – on jätnud Elva linnapilti püsiva jälje.
Varasemad linnapead-täitevkomitee esimehed pidid hakkama saama Põik tänava tagasihoidlikes ruumides, mis kuigivõrd raekoda ei meenutanud. Vanast haiglahoonest sai aga kellatorniga hoone, mis äratuntavalt raekoja nägu. Ehitus algas 1995. aastal ja 1996. aasta sügisel toimus ka avamine. Sellest ajast saadik on meil keskpäevase ja kesköise muusikaga kellatorn, kus kostab helilooja Aleksander Läte lugu “Kuldrannake”, mille originaali sõnad on Elva päritolu luuletaja Ado Reinvaldi loodud, aranžeering aga Sven Grünbergi tehtud.
Ega me nüüd enam hästi Elvat ilma sellise raekojata ette kujutagi. Omal ajal oli linnapea Uibol mõtetes ennekõike Elva turismialase atraktiivsuse kasvatamine – et tuldaks meie kellatorni vaatama. Seda ehk nii otseselt vaevalt juhtunud on, kuid eks iga detail lisab linnasüdamele midagi. Küll aga paistab, et vähemalt spordi alal on kellatorn osutunud päris oluliseks inspiratsiooniallikaks. Nii näiteks peetakse Elva sünnipäeva aegu maikuus juba 1999. aastast saadik Kellatornijooksu. Ja kui 2017. aastal sündis esimest korda Elva Ööjooks, siis startisid jooksjad hetkel, mil kellatornist hakkas kostma muusikat.
Raekoja avamine 1996. aastal (FB grupp “Elva linn vanadel fotodel”, Vaike Punnari erakogust).
Jah, ega Väino Uibol linnapeana kerge olnud. Mäletan omaaegsetest leheveeru debattidest erinevate volikogu liikmetega seda, et ta kippus kergelt ägestuma ja võttis kõiki kriitikanooli isiklikult. Ehk polnud ta loomeinimesena päris selle natuuriga, mis omavalitsustööd oleks hõlbustanud. Kriitikat võib teha ja omadest muljetest mäletan, et ka materjali jätkus. Kuid kellatorn ja raekoda said tehtud vaatamata sellele, et toona oli praegusega võrreldes väga vaene aeg. Märk jäi maha. Au talle selle eest.
Tunnuspilt: Elva linn vanadel fotodel, Heldur Karro.
