OLAVI HIIEMÄE: KUI TEISED VÄIKEASULAD SAAVAD KUNSTLUMERAJAD TEHTUD, SIIS MIKS MITTE ELVA?

Elvas pole juba pea kuu aega suusatada saanud. Mujal väikeasulates, kus kunstlumesüsteemid paigas, kestab aga suusatalv edasi, kirjutab keskkonnaekspert ja endine laskesuusataja Olavi Hiiemäe.

Raske ohkega vaatan Näoraamatus Murdmaahuntide kogukonnas tehtavaid rõõmust rõkkavaid postitusi, kus veel 19. märtsi paiku on Eestis hulgaliselt kohti, kus saab muretult nautida suusamõnusid.

Suurepärases korras olevat suusarajad 2148 elanikuga Kadrinas, mis on elanike arvukuse poolest umbes 2,5 korda väiksem asula kui Elva. Põltsamaa lähistel Kuningamäel peeti 18. märtsil maha Põltsamaa jõe talimängude raames suusavõistlust, Lähte meelitab Tartu suusahunte suurepäraste rajatingimustega, Mammastes, Alutagusel ja Valgehobusemäel kutsutakse lapsi ikka veel alustavatesse suusatundidesse. Otepääst, Jõulumäest ja Haanjast ma ei räägigi. Kõiki nimetatud kohti ühendab üks ühine nimetaja – kunstlumerada.

Elva ja selle lähiümbruse suusasõbrad aga olid sunnitud pakkima oma suusad järgmist suusahooaega ootama sisuliselt kohe peale Tartu Maratoni, mis toimus 18. veebruaril. Praktiliselt suusahooaja keskel. Ligi kuu aega on olnud musta maad. Kurb, väga kurb. Lähimaks võimalikuks treeningbaasiks jäi sula saabudes Otepää ja Tehvandi rajad.

Veelgi kurvemaks teeb sel teemal mõtteid mõlgutades, et Elval on tegelikult olemas ju nii ideaalsed looduslikud eeldused suusaspordi arendamiseks – maratonirada, staadioni mets, endine hüppemäe nõlv jne. Lisaks on Elva valuutaks see, et meil on nii laskesuusa kui ka kahevõistluse alal pikad traditsioonid ja teadmised. Väikesest Elvast on väga mitmed mehed aga ka naised end treeninud tippvõistluste tasemeni, ka olümpiamängudeni. Mitte väga ammu olid ajad, mil Eesti laskesuusatamise koondise kuuest mehest viis olid elvakad ja seda nii täiskavanute kui ka juunioride tasemel.

Kuid minevikuloorberite kõrval peame otsa vaatama ka tänapäevale. Mitmele elvakale me saime kaasa elada viimastel laskesuusatamise MM-il Nove Mestos? Jah, paraku mitte ühelegi. Tippsportlaste pealekasv pole enesestmõistetavus. Õnneks hoiab hetkel  kahevõistleja Kristjan Elvat maailmakaartil. Aga, kes oleks järgmine?

MIDA TE SUUSASPORDI JAOKS OLETE TEINUD?

Tore on selle edu taustal vallaisadel meediale klantspilte teha, et „näe, elvakas!“. Aga seejärel tuleks ka peeglisse vaadata ja ausalt küsida: „Mida mina olen selle kordamineku jaoks reaalselt ära teinud?“  Ja – „mida ma olen Elva talispordi jaoks korda saatnud?“

Sama kurvastav  on vaadata, kuidas kaks-kolm korda talve jooksul kehalise kasvatuse tunnis suuskadele sunnitud lapsed kuidagimoodi tasakaalu otsides lume peal ukerdavad. Korralikumast libistavast suusatehnikast, vahelduvast kepitõukest ja klassikasammust ei maksa unistadagi. Seda oskavad vähesed. Pigem näeb tänane koolisuusatamine välja nii: paar jooksusammu suuskadel ja siis kui selleks ajaks veel püsti ollakse, siis üks paaristõuge… Tunni jooksul suudetakse niiviisi läbi ukerdada mõne üksiku staadioni ringi ja sellega suusatund piirdubki.

Selleks, et pilt oleks parem, vajavad noored kättesaadavaid, ilmakapriisidest vähem sõltuvaid harjutamistingimusi. Juba 2012. aastal tegin Keskkonnaagentuur Viridise eksperdina Tartu maratoniraja viimasele viiele kilomeetrile kunstlume ja valgustuse rajamiseks vajalikud uuringud, mille tulemusel saadi selleks ka ehitusluba. Uuringu tulemusena tegime ettepaneku ja saime ka loa, võimalusel pikendada kunstlumerada veel ühe kilomeetri võrra, kuni Vitipalu vaatetornini, et kunstlumerada ulatuks ka mägisemale maastikule. Kõik selleks, et Elva suusarada oleks veelgi atraktiivsem.

KÜMME KAOTATUD AASTAT

Siis oli õige aeg projekti realiseerimiseks ja elvakad oleks võinud juba kümmekond aastat nautida kevadisi suusamõnusid ning vallavalitsus seeläbi toetada Elvat kui suurepärast elamiskeskkonda hindavate inimeste tervist. Paraku jääb kõrvalseisjale mulje, et ei taheta või ei osata ära kasutada oma potentsiaali ja looduse poolt pakutud eeldusi.

Volikogus on mitmeid aastaid järjest tõstatatud oma rajatraktori ja mõnede lumekahurite soetamise teema (vt. Elva Uudised 26.02.2024 Raimond Pihlap: „Kui Elva ei panusta suusaradadele, jääb turismipotentsiaal välja arendamata”). Aga ikka on vallavalitsejad teinud otsuse jätta Elva turismi- ja spordipotentsiaal välja arendamata. Või loodetakse liigselt Tartu Maratoni korraldajate või Tehvandi Spordikeskuse, kes on Tartumaa Tervisespordikeskuse omanik peale ja püütakse endale nime teha teiste ettevõtlike inimeste tegude peal liugu lastes.

Kui kunstlume tootmisega ja radade korrashoiuga saavad hakkama väikeasulad nagu Kadrina, Lähte, Keila, Põlva ja Põltsamaa, siis miks ei suuda seda Elva? Mäletan nooruspõlvest, et kunagi sai suusavõistlustel käidud isegi Rõngus, kus olid täiesti arvestatavad suusarajad.

KUU-POOLTEIST TREENINGVÕIMALUSI JUURES

Soetades Elvasse rajatraktori ja mõned kunstlumekahurid ei tähenda see seda, et need peavad seisma rangelt valvatuna kuskil kuuri all vaid Elvas. Kindlasti leiduks suusaentusiaste ka Rõngus ja Paluperas. Muide, minu algsele selleteemalisele FB postitusele reageeris Palupera elanik K. Lõhmus, kes kirjutas kommentaariks, et „Ka Paluperas oleme muu hulgas sõpradega teinud kooli juurde suusaradasid.“

Nad on lihtsalt teinud, küsimata kuskilt abi, et taas lastele suusaõpetust ja suusamõnusid pakkuda, entusiasmist ja missioonitundest elavdada kohalikku (suusa)spordielu. Kunstlume tootmise võimekus looks eeldused, et suusatunde saaks korralikult läbi viia veel vähemalt kolmes-neljas kohas vallas, eelkõige koolide juures. Teiste suusakeskuste kogemustele tuginedes saaks pikendada nii harrastajate kui ka laste suusatamise võimalust veel vähemalt nelja kuni kuue nädala võrra. Nii saaks pakkuda kohalikele lastele mingitki reaalselt kasulikku ja tervislikku tegevust, selle asemel, et tulevikus tegeleda nutisõltuvusest tingitud tervisehädadega. On ju suusatamine lihaskonda mitmekülgselt arendav spordiala.

Looge lastele alternatiivsed tingimused ja paadunud optimistina usun küll, et nii mõnedki lapsed valivad nutitelefoni näppimise asemel sportimise ja hoiavad tulevikus seetõttu ravimite neelmise pealt päris korralikult enda ja riigi raha kokku. Küll siis sirguvad ka uued Tobrelutsud, Lessingud, Markvardtid ja Ilvesed…

Varem samal teemal: Raimond Pihlap: „Kui Elva ei panusta suusaradadele, jääb turismipotentsiaal välja arendamata” Elva Uudised, 26.02.2024