Lugu algab pärast reklaami
ARVAMUS

MIRJA JÕGI: VEREVI „VÕIMALUSTE AKNAST“ RÄÄKIDA ON KOHATU, SEST OLULINE OSA RANNAST KAOB

Detailplaneeringuga Verevi randa kavandatud lahmakas hoone lõhub looduskauni vaate, muudab rannaala liigselt kommertslikuks ja võtab inimestelt võimaluse tunda end loomuliku looduskeskkonna osana, leiab Mirja Jõgi.   

Verevi rannaala detailplaneeringu ümber toimuva diskussiooni käigus on tänaseks saanud selgeks see, et elvalastele lubatud ujula, mis nähti ette koalitsioonilepingus ja valdade ühinemislepingus, on oma tähtsa koha vallavõimu silmis kaotanud. Fookus on seatud hoopis rannahoone ehitamisele, mille raames saavad elvalased võib-olla muuhulgas ka ujulalaadse asja.

Ma sõnastan selle nii, sest abivallavanem Kertu Vuks kirjutas Elva Uudistes, et „majja võiks tulla ka ujula või spaa“ (31.03, Elva Uudised). Ujula asukohana Verevi ranna eelistamist praegusele spordihoonele selgitatakse vajadusega muuta rannahoone multifunktsionaalseks. Planeeritav hoone on aga ebaproportsionaalselt suur, mida on tunnistanud ka vallaarhitekt. Ometi ei räägi hoone mõõtudest ei Kertu Vuks ega Marika Saar („Verevi kui üks võimaluste aken“, 06.04, Elva Uudised). Lahmakas hoone lõhub looduskauni vaate, muudab rannaala liigselt kommertslikuks ja võtab inimestelt võimaluse tunda end loomuliku looduskeskkonna osana.

Kahjuks ei saa me enam rääkida võimaluste aknast, kui oluline osa rannast kaob. Meil on juba üks kaasajastatud järve ümbrus ja linna süda, mis on Elvas väga tervitatav ja mille inimesed on hästi vastu võtnud, kuid jäägu selle kõrvale ka alternatiiv veeta rannapuhkus loomulikus kaunis looduskeskkonnas. Kui paluda elvalastel järjestada tähtsuse järjekorras ujula, rannahoone ja Verevi järve seisukord, siis ma usun, et esimese ja teise koha puhul kaasaegne rannahoone konkurentsi ei paku. Samuti ei ole ma näinud, et praegused väidetavalt „amortiseerunud“ rajatised rannas oleks kuidagi halba mõju avaldanud Verevi ranna külastatavusele.

Rahva mandaati muudatusteks ei ole

Marika Saar ütleb, et kaasamine ei tähenda, et kõigi arvamustega saab arvestada. Sellega tulebki nõustuda, aga ainult siis, kui ignoreeritakse vähemuse arvamust, mitte aga enamuse oma. Facebookis tehtud küsitluse kohaselt soovib 988 inimest ujulat spordihoone juurde, ainult 14 inimest näeks seda Verevis. Sotsiaalmeedias leidis mõningat kriitikat nii küsimuse püstitus kui ka see, et kas vastanud olid ikka Elva kodanikud. Minu arvates see kriitika ei pea paika, sest elvalaste selge eelistus on juba varasemalt olnud teada kõigile, ka Verevi rannaala detailplaneeringu autoritele endile – nimelt rannahoone mahu vähendamise kohta tehtud ettepanekuid ei saadud arvesse võtta just seepärast, et siis oleks tulnud muuta ka planeeringu eesmärki. Samuti põhjendatakse sellist otsustamisviisi rahvalt saadud mandaadiga teostada kohalikku võimu ja võtta vastu otsuseid. Ma leian, et rahvalt saadud mandaat ei tähenda volikogu ega vallavalitsuse jaoks absoluutvõimu, mis annab õiguse langetada enamuse jaoks halbu otsuseid. Mandaat on antud valimislubadustele, mis on antud hetkel ajalooline rannahoone ning ujula spordihoone juures.

Küsige kehalise kasvatuse õpetajatelt

Mis puudutab kaasamist kui sellist, siis isiklikult sooviksin teada, kas ujula asukohta on arutatud eraldi ka kehalise kasvatuse õpetajatega. Ujula Verevis on kindlasti parem kui ujumistunnid Tartus, kuid siiski halvem kui ujula spordihoone juures. Selleks et väiksemad lapsed jõuaks kenasti riietuda, koolimajast lahkuda, Verevisse kõndida, osaleda 45-minutilises ujumistunnis, seejärel pesta, uuesti riietuda, pead kuivatada ja turvaliselt tagasi koolimajja tuleks tõenäoliselt planeerida kaks kehalise tundi järjest. Kui ujumistunnid kestavad näiteks oktoobrist maikuuni, siis ligi pool tundide ajast kulub just eespool loetletud tegevustele. Ma olen üsna veendunud, et 988 inimese soov näha ujulat spordihoone juures tugineb vägagi praktilistel kaalutlustel.

On täiesti normaalne esitada ideid ja muuta eesmärke selle kohta, millele ei ole rahvalt mandaati saadud, aga sel juhul tuleks tõsiselt kontrollida üle oma mandaat, küsides rahva arvamust ja arvestades sellega. Elva vald pole ainus, kes peab erinevate valdkondade arendamisega hakkama saama. Küsimus on selles, mida millal tehakse. Kui seejuures tegevuskava langeb suures ulatuses kokku kogukonna eelistustega, ei ole rahvas ka pahane kohaliku võimu peale, kui midagi jääbki sel aastal tegemata.

Varem samal teemal: Marika Saar: “Verevi kui üks võimaluste aken” (06.04); Kärt Petser: “Väärsammudega, mida arenguks nimetatakse, kannatab Elva võlu” (05.04) Olavi Hiiemäe: “Rannahoonest, “kaugtöö tegemise võimalusest” ja võimetusest Elva rahvaga siiralt suhelda.” (02.04); Raimond Pihlap: “Vallavalitsuse mahavaikitud faktid ja valikuline ausus” (31.03); Kertu Vuks “Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,” (31.03); Märt Meesak: “Verevi ranna planeeringu läbisurumine näitas tegelikult vallavalitsuse nõrkust,” (30.03), Juhani Jaeger: “Verevi õppetund – Elva juhtimiskultuur peab muutuma”; Toomas Laatsit: “Ujula tulgu spordihoone juurde, rannahoone peab olema väiksem” (14.02); “Are Altraja soovitab Verevi detailplaneeringu külmutada ja tegeleda järve seisundi parandamisega” (03.11.2020); Jüri Allik: “Veelkord Verevi rannaala planeeringust kultuuripärandi vaatenurgast” (29.10.2020); Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (24.08.2020); Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” (11.08.2020);

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button