RAIMOND PIHLAP: LASTE KOOLITRANSPORT TULEB MUUTA INIMLIKUKS

Kas mõni meie vallavalitsuse töötajatest kujutaks ette, et ta sõidaks kodust 8 kilomeetri kaugusel asuvasse töökohta bussiga terve tunni või läheks tööle tund enne tööpäeva algust, sest bussid käivad nii? Kehva vallasisese transpordikorralduse tõttu on sellised matkad ning kooliaasta jooksul sajad tühja passitud tunnid paraku meie laste igapäevaelu, kirjutab Elva valla ettevõtja ja lapsevanem Raimond Pihlap (Isamaa).

Ka minu pere on üks neist, kelle elu kulgeb laste kooli-lasteaeda-huviringidesse vedamise taktis. Iga päev võtab meie perest keegi vähemalt 2-3 korda ette sõidu Elvasse, kuhu meie kodust on 8 kilomeetrit. Bussigraafikud koolitundide alguse ja lõpu ning huviringide toimumisaegadega ei klapi ning nii ongi ainukene väljapääs sõidutada lapsi ise. Meie perel on õnneks selline võimalus, kuid palju on ju neid lapsi, kelle vaba aeg möödubki sõna otseses mõttes bussis loksudes, sest vanemad ei saa neile taksoteenust osutada.

Bussides veedetud tunnid

Näiteks võtame gümnaasiumiõpilase, kes käib Puhjast Elvasse bussiga kooli. Hommikul asub ta teele 6.52 ning pärast koolipäeva saab koju 15.12 Elvast väljuva bussiga. Kui aga sellele bussile ei jõua, mida ikka juhtub, sest tahaks ju mõnes huviringis või trennis ka käia, siis järgmine võimalus koju tulla on kell 15.33 Elvast väljuvale bussiga. See on aga juba suur ekskursioon, sest buss sõidab 15-kilomeetri kaugusele Puhja ilmatu ringiga ja sõit võtab 50 minutit aega. Edasi läheb asi veel hullemaks – õpilasel on võimalik koju tulla ka bussiga, mis kulgeb Elvast Puhja üle tunni aja ning kui selle peale ei jõua, siis võtku ette retk Tartusse ja sealt Puhja.

Treenerid kurdavad, et valla kaugematest nurkadest pärit lapsed ei saa käia trennides, sest pärast trenni ei saa koju. Kas vallavalitsuse tegelaste arvates on normaalne, et Puhja džuudotüdrukud peavad Elvast trennist koju sõitma läbi Tartu?

Laste koolitransport on Elva vallas sisuliselt korraldamata või on korraldatud nn paberil, arvestamata seejuures perede tegelikke vajadusi ja inimlikku aspekti. Kannatavad nii lapsed, kes peavad tunde bussis istudes veetma või huviringe valima vastavalt bussiaegadele ja loomulikult ka vastutustundlikud ning tublid lapsevanemad, kes soovivad oma lastele võimaldada huvialasid ning sellega panevad end aastateks taksojuhi rolli. Mõistagi saavad sellist elukorraldust lubada endale vaid need lapsevanemad, kes on iseenda tööandjad või kelle töögraafik igapäevase ringisõitmise välja kannatab.

Kastre valla hea eeskuju

Kõigepealt – teemaga on vaja kohe tegeleda! Ja siinkohal pean ma silmas perede vajaduste välja selgitamist, mitte järjekordsete lõputute tähtsate koosolekute ja arengukavade koostamist. Haridusseaduse järgi peab kohalik omavalitsus korraldama lastele transpordi kooli ja koolist koju, kuid pole öeldud, mil viisil seda peab tegema. Seega on vallavalitsusel vabad käed leida loovaid lahendusi! Võib-olla ei peagi neid hakkama ise leiutama, vaid vaatama ringi, kuidas on asjad paika sätitud ümberkaudsetes valdades.

Klassikaline viis on käima panna koolibussiringid. Neid tuleb muuta vastavalt sellele, kuhu inimesed elama kolivad ning kuidas muutuvad kasvades laste vajadused.

Ilmselgelt pole igale poole ja vaid mõne lapse pärast mõtet suure bussiga sõita. Miks mitte kasutada sellisel puhul ühistranspordina taksot. Sellise lahenduse leiab näiteks siitsamast Tartumaalt Kastre vallast, kus mõned kaugemal elavad koolilapsed viib peale kooli koju valla poolt käima pandud takso. Asi toimib sujuvalt juba aastaid – rahul on nii lapsed kui lapsevanemad.

Alati jääb ka võimalus hüvitada lapsevanematele lapse sõidutamisele kulunud transpordikulutused. Siin on muidugi küsimus aruandluses ja hüvitise suuruses. Aruandlus peaks olema lihtne ning hüvitis vastavuses reaalsete kulutustega.

Seega lahendusi koolitranspordi sujuvaks korraldamiseks leidub tegelikult küll ning vaja on need vaid käiku lasta. See seisab puhtalt vallavalitsejate tahte ja viitsimise taga. Võtke end kokku ja tehke asi ära!

Seda enam, et pikemas plaanis aga on just ebamugav ja paindumatu transpordikorraldus see, mis inimesed meie vallast minema peletab. Meil võib olla ilus loodus ja palju järvi, aga kui vald ei suuda korraldada laste igapäevatransporti, siis loodus ja järved ei loe –noored maale kolida soovivad pered lähevad elama sinna, kus transpordiga kõik sujub. Ka uue planeeritava ujulaga on meil vaja kindlasti paika sättida transpordiküsimus nii, et seda saaksid kasutada ka valla kaugemates nurkades elavad lapsed.