Lugu algab pärast reklaami
ARVAMUS

KADRI KIVARI: VEREVI DETAILPLANEERING NÄITAB ILMEKALT VALLAVALITSUSE SUHTUMIST ELANIKESSE

Verevi rand on suure avaliku huvi objekt, ning vallavalitsus peakski kaitsma avalikku huvi, mitte tegelema selle mahamüümisega. Vallavalitsus seevastu annab pidevalt mõista, et planeerimisprotsess ongi väga keerukas ja sellest ei peagi võhiklik vallarahvas aru saama, kirjutab Kadri Kivari.

Olen pikalt jälginud Verevi rannaala detailplaneeringuga seonduvat ja toetan valmisliitude eelnõud selle kehtetuks tunnistamiseks. Elva vallavalitsus teatas eelmisel nädalal, et jätkab ujula ehitamise alternatiivsete asukohtade analüüsiga, et kaaluda läbi kõikide variantide plussid ja miinused (Vt “Elva vallavalitsus analüüsib ujula võimalikke alternatiivseid asukohti” 16.04). Vallavalitsuse teatest jääb selgusetuks, kas tegemist on lihtsalt osava PR-trikiga, et elanikke rahustada või tõepoolest kaalutakse detailplaneeringust sellisel kujul loobumist? Kas ujula võiks ehitada mujale, aga detailplaneeringule vastav multifunktsionaalne hoone Verevi rannaalale tuleb ikka?

Kellele areng, kellele taandareng – liivaala ehitatakse täis

Vaatamata vallavalitsuse selgitustele jääb ka endiselt arusaamatuks, miks ja kellele seda detailplaneeringut vaja on. Abivallavanem Kertu Vuks kirjutab, et detailplaneering on vajalik rannaala arendamiseks (31.03). Kellele areng, kellele taandareng, sest rannaala muutub peaaegu olematuks. Verevi ranna arendamist võiks alustada liivaala suurendamise ja kvaliteetsema rannaliiva toomisega, mitte selle täisehitamisega.

Räägitakse multifunktsionaalse hoone rajamisest, ehk mida siis täpsemalt ehitatakse? On see ujula, spaa, kohvik, restoran, hotell või otsutab selle investor? Võibolla tuleb sinna hoopiski kellegi luksuskorter ehk teisisõnu “kaugtöökoht”?

Kellele seda vaja on? Turistidele, kohalikele elanikele, oletuslikule investorile? Abivallavanem Kertu Vuks ütleb, et tõuseks Verevi järve kui turismisihtkoha tuntus ka talvisel hooajal ja selline lahendus annaks võimalusi juurde kohalikele elanikele. Mida need turistid talvel Verevi rannas siis teevad? Uisutavad? Talvisel hooajal minnakse ikka pigem Otepää nõlvadele ja maratonirajale. 

Mida see kohalikele elanikele juurde annab, kes on siin just mõnusa looduskeskkonna ja järvede pärast? Elva väärtus ongi selles, et mõneminutilise jalutuskäigu järel oled metsas või järve ääres ning saad loodust nautida. Kui siin elavate inimeste suurimad unistused oleksid seotud spaahotellide, kaubanduskeskuste ja pilvelõhkujatega, siis koliksid nad mujale. Selle planeeringuga võetakse kohalikelt ära kaunis vaade ja ajalooline miljöö, mis on pikka aega olnud Elva identiteedi osa.

Rand on ala, kus kohtuvad avaliku ja erasektori huvid, kuid selle kasutamisel ja kaitsmisel tuleks üldised huvid seada kõrgemale erahuvidest. Arvestada tuleb kaugemat perspektiivi, mis järgiks ettevaatuspõhimõtet ning praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi. Järved ju ongi Elva suurim ühine rikkus ja meil ei pea korduma see, mis paljudes teistes Eestimaa paikades, kus veekogude kaldad on enamasti  eravalduses ja avalik juurdepääs seetõttu suuresti piiratud. Tundub, et selles suunas me praegu liigume.

Kaasamine pole ärakuulamine, vaid koosloomise protsess

Verevi rand on suure avaliku huvi objekt, ning vallavalitsus peakski kaitsma avalikku huvi, mitte tegelema selle mahamüümisega. Abivallavanemad Kertu Vuks ja Marika Saar on küll öelnud, et kogukonna kaasamine on planeeringuprotsessis olnud väga olulisel kohal, kuid siiski pole seda  tehtud. Suur osa elanikkonnast tunneb, et neid pole kaasatud ja nende arvamusega ei ole arvestatud.

Marika Saar ütleb, et kaasamine on inimeste ärakuulamine ning võimalusel nende ideega arvestamine (06.04). Päris nii see tegelikult ei ole. Kogukonna informeerimine, ärakuulamine ja arutelud on alles kaasamise  redeli alumised pulgad, millest kaugemale ei ole vallavalitsus osanud või tahtnud minna. Kaasamine on tegelikult koostöö, koosloome ja võimestamise protsess, kus mõlema poole arvamused, hinnangud, väärtused, eetilised tõekspidamised ja ettepanekud on võrdselt olulised.  Otsuste ja lahendusteni jõutakse ühiselt ja need rahuldavad kõiki asjaosalisi.

Minu arvates on vallavalitsuse üleolev suhtumine elanikesse solvav. Kogukonna liikmeid peetakse rumalateks ja rõhutatakse, et planeerimisprotsess ongi väga keeruline ja need, kes sellega igapäevaselt kokku ei puutu, ei peagi millestki aru saama. Inimesed teavad väga hästi, mida nad tahavad ja veel paremini seda, mida nad kindlasti ei taha.

Sellise üleoleva suhtumise heaks näiteks on abivallavanem Marika Saare seisukoht, et kui üks ütleb must ja teine valge, siis on „otsustajad” need, kes peavad kaalutlema ja langetama otsuse. Üsna ennustatavalt lisab Saar juurde, et “nii vallavalitsus kui volikogu otsustasid valge kasuks,” nii et võite ise järeldada, mis värvi on nende soovitu, kes jäid eri meelt.

Kaasava ja avatud juhtimise puhul, mida vallavalitsus reklaamib, oleks otsutajate ring palju laiem ja kogukonna liikmete arvamusest ei eirataks ega halvustataks. Oleks aeg hakata tegelema kogukonna tõelise kaasamisega, selle asemel, et ainult suuri sõnu teha. Inimeste lugupidamise ja usalduse ärateenimiseks tuleb vallavalitsusel õppida kogukonna liikmetest lugu pidama ja nende väärtusi austama.

Varem samal teemal: Mati Miil: “Kelle ärihuvid paistavad Verevi rannaala planeeringu meeleheitliku läbisurumise tagant?” (12.04); Mirja Jõgi: “Verevi võimaluste aknast rääkida on kohatu, sest oluline osa rannast kaob” (10.04); Marika Saar: “Verevi kui üks võimaluste aken” (06.04); Kärt Petser: “Väärsammudega, mida arenguks nimetatakse, kannatab Elva võlu” (05.04) Olavi Hiiemäe: “Rannahoonest, “kaugtöö tegemise võimalusest” ja võimetusest Elva rahvaga siiralt suhelda.” (02.04); Raimond Pihlap: “Vallavalitsuse mahavaikitud faktid ja valikuline ausus” (31.03); Kertu Vuks “Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,” (31.03); Märt Meesak: “Verevi ranna planeeringu läbisurumine näitas tegelikult vallavalitsuse nõrkust,” (30.03), Juhani Jaeger: “Verevi õppetund – Elva juhtimiskultuur peab muutuma”; Toomas Laatsit: “Ujula tulgu spordihoone juurde, rannahoone peab olema väiksem” (14.02); “Are Altraja soovitab Verevi detailplaneeringu külmutada ja tegeleda järve seisundi parandamisega” (03.11.2020); Jüri Allik: “Veelkord Verevi rannaala planeeringust kultuuripärandi vaatenurgast” (29.10.2020); Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (24.08.2020); Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” (11.08.2020);

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button