Kooliköögist algab toidukultuur ning koolisöök võib ja peab olema väga maitsev, leiab Maigi Keerd (Isamaa), kes on tegelenud lasteasutuste toitlustamisega aastaid Soomes, aga ka Elvas.
Hiljuti selgus, et Elva koolilastele pakutakse hernevalgujahust, veest ja oliivõlist koosnevaid Cana-nimelisi lihaasendusgraanuleid. Elva koolid on liitunud Taimse Teisipäeva algatusega, mis on ju igati mõistlik – tõesti ei pea sööma iga päev liha. Kuid küsimus on, mida pakkuda liha asemel. Õhtulehes ilmunud artiklist selgub, et taimetoidupäevadel pakutav Cana lastele ei meeldi ja Cana-päevadel ummistavad nad pigem ümberkaudseid poode. Miks kalli ja võõra toote asemel ei valmistata taimetoidupäevadel lihtsalt maitsvat taimetoitu, jääbki arusaamatuks.
Koolisöökla on tegelikult palju enamat, kui lihtsalt üks koht, kus käiakse söömas. See on toidukultuuri õppimise keskus. Siin õpivad lapsed, kuidas süüa, mismoodi seejuures käituda, milliseid valikuid teha ja mis üldse on tervislik toit.
Kooli toitlustajal on selles „õppetöös“ väga suur roll. Koolitoit peab olema tervislik, sest nii õpivad lapsed, mis on tervislik toit ja tervislikud valikud. Seejuures tuleb arvestada laste soovidega, sest mis mõte on pakkuda ülitervislikku toitu või mingit arusaamatut lihaasendust, mis alla ei lähe. Kui lapsed ei söö läätsesid või kikerherneid, siis ei ole mõtet neile nädalast-nädalasse läätse- ja kikerhernesuppi pakkuda. Üldiselt on aga nii, et kui kokk on hea, siis on tema toidud maitsvad ja lapsed neid söövad.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium otsib võimalust, kuidas eelistada piirkondlikku mahetoitu. Meil Elvaski on olnud ideid ja peetud arutelusid, kuidas kasutada kohalikke tooraineid. Selle asemel ostame eelmisel aastal loodud idufirma toodetud läbiproovimata väärtusega kallist lihaasendust, mida ei leia müügilt isegi mitte kaubandusvõrgust.
MAHETOIDU TOETUS AITAKS
Kahjuks ei ole Elva vallas lasteasutuste toitlustamisega tegelev Elva Teenused taotlenud regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt mahetoidu toetust. Seda võiks teha. Kui on olemas võimalus toetuse abil muuta viiendik koolitoidust mahedaks, siis kindlasti peaks seda võimalust kasutama. Antud toetus on koolide seas väga populaarne ning näiteks meie naabervallas Nõos ju asi nii toimib.
Mõnikord on kuulda retoorilist küsimust, et kas koolitoit üldse saab olla hea, kuna seda tuleb valmistada ju üliodavalt? Minu kindel vastus on, et koolitoit saab olla väga maitsev ja tervislik. Eriti arvestades, et Elva vallas maksab koolitoidukord oluliselt rohkem kui mitmetes teistes piirkondades.
Elva Teenused, kes meie lastele koolides ja lasteaedades toitu valmistab, on tänaseks vajunud sügavale miinusesse ning ei tule omadega kuidagimoodi välja hoolimata toiduportsu krõbedast hinnast. Uuest aastast hakatakse lastevanematelt küsima toiduraha, sest toitlustaja ei tule ikkagi omadega välja. Toiduraha suurus on veel teadmata.
Õiguskantsler on öelnud, et tasuta koolilõuna eesmärgiks on tagada igale õpilasele soe lõuna ja parandada niimoodi perede toimetulekut. See on väga põhjendatud, sest meie hulgas on palju peresid, kelle laste ainukene soe söök ongi justnimelt koolitoit.
Ühelt poolt käib koolitoidu eest tasu võtmine lapsevanemate rahakoti pihta. Teiselt poolt ei pruugi see lahendada teenusepakkuja rahalist kitsikust, sest meil ei ole aimugi, kui palju on toidust loobujaid olukorras, kus selle eest peab hakkama raha maksma. Väga võimalik, et meil on lapsevanemaid, kes põhimõtteliselt ei ole nõus omast taskust koolitoidu kaudu ametnike armeed üleval pidama. Selle asemel, et lõpetada Elva Teenustega raha raiskamine, lastakse Elva vallas lapsevanematel lihtsalt valla kehv finantsjuhtmine kinni maksta.
Raha lendab praegu tuulde tõepoolest palju. Elva Teenuste käive aastas on umbes 1,5 miljonit eurot. Käibemaksulõksuga kaotab ettevõte aga igal aastal ca 200 000 eurot. See on aga koguni 15 protsenti Elva Teenuste aastakäibest. Kui sellist käibemaksu tuuldeloopimist ei oleks hulk aastaid toimunud, oleks Elva Teenused korralikult plussis. Ja mõelge, millist koolitoitu saaks lastele pakkuda, kui meil oleks kasutada täiendavad 200 000 eurot aastas?! Lisaks saaks tõsta kokkade palgad inimväärsele tasemele.
ELVA TEENUSED POLE END ÕIGUSTANUD
Mida siis lasteasutuste toitlustamisega peale hakata? Üks on kindel – meie lapsed ja pered ei tohi kannatada sellepärast, et valla finantsjuhtimine on olnud aastaid saamatu. Lapsevanemad ei pea maksma kinni vigu, mis tehakse kabinettides. Sihtasutus Elva Teenused on küll otsustatud lõpetada, kuid kas edaspidi toimub koolilaste toitlustamine kuidagi oskuslikumalt korraldatuna, selles puudub kindlus. Eriti kui asja veavad endiselt samad inimesed.
Viimased viis aastat on väga selgelt näidanud, et taoline toitlustamismudel ei toimi ja ei hakka toimima. Kõige parem, mida praegu saaks teha, oleks Elva Teenuste tegevus lõpetada ning siirduda tagasi vana hea, aastakümneid toiminud süsteemi juurde, kus igas kooliköögis toimetab oma kokk, kes on valla palgal. Olen kindel, et võidame nii pakutava toidukvaliteedis, meie kokad on tööd tehes rõõmsamad ja raha kulub tõepoolest vaid maitsva toidu valmistamisele.
Ja veel – lõpetage laste tervisega eksperimenteerimine! Kui on tõesti soov pakkuda lastele tervislikku toitu, siis ei peaks valikuks olema arusaamatu asendustoode, vaid kohalik eestimaine mahekaup.
Autorist: Maigi Keerd on tegelenud lasteasutuste toitlustamisega aastaid Soomes ning Elvas ka Dussmanni tegutsemise ajal. Keerd on õppinud Soomes majandust, asutuste hooldust, ergonoomilist töötegemist, lisaks toitlustamist suurköökides. Läbinud suurel hulgal koolitusi nt laste tervisliku toitlustamise ja eritoitlustamise alal. Lisaks on ta õppinud personalijuhiks.
