RETRO

VALLO EHASALU: SADA AASTAT NOOR ELVA KIRIK

Neil päevil möödus sada aastat Elva kiriku valmimisest. EELK Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu selgitab, kuidas see kõik sündis ja mis seob Elva kirikut ja Tartu Jaani kirikut.

Lugu jätkub pärast reklaami

Elva kogudus on piirkonna luterlike koguduste hulgas noorim kogudus. Elva linn on rajatud Uderna mõisa maale ja kuulunud Rõngu kihelkonda. Alevi arenedes on koguduse loomine läinud siin kahes vastandlikus suunas, kuid areng on lõpuks viinud suunad omavahel kokku.

Esiteks arendasid Elva eestlastest elanikud kiriklikku tegevust Elva pritsimeeste majas. Tuletõrje tänaval seisab see maja praegugi. See tegevus algas 1914. aastal Rõngu koguduse tiiva all, üheks eestvedajaist oli Rannust pärit köster Jaan Kompus.

Esimese maailmasõja ajal algas koguduse tegevus. Kuigi ametlike kiriklike vormideta, oli olemas vaimulik tegevus. Näitena asja tõsidusest võiks tuua selle, et Elva personaaliaraamatus on kellegi Laguja mehe, Sander Speegi kohta märge, ühinenud kogudusega 1916. aastal, seega enne koguduse ametlikku asutamisaega.

Samal ajal alustas ka Tartu saksakeelne Jaani kogudus kiriklikku tegevust Elva alevis. Oli ju Elva tuntud suvituskoht. Sakslased asutasid ka kirikut ehitama. Küllap kõneleb selle asukoht arhitektide mõtetest erinevatel aegadel. Praegu paistab Elva kirik kõrvalisel kohal asuvat. Kuid kui mõelda raudtee suurele tähtsusele inimasustuse kujunemisel neil aegadel, võib oletada, et praegust Pargi tänavat peeti just tulevaseks peatänavaks.

Tartu Jaani koguduselt on Elva kirik saanud ka arhitektuurilisi ideid. Meenutab Elva kirikus ju mõnigi teostusevõte ja detail Tartu Jaani kirikut. Harvaesinev krohvist ja tellistest roosaknajäljendus kiriku lääneseinal on viide keskaegsele roosaknale, mis on olemas Tartu Jaani kirikus. Nii pidi sellest saama saksa kirik.

Need kaks arengut leidsid aset Esimese maailmasõja tingimustes. Maailmasõda põhjustas ka ehitustööde pikalevenimise. Järgnenud Vabadussõjas laastasid punased, (sõjaväed ju liikusid sageli piki raudteed!) kirikut, nii et 1919. aastal tuli uuesti põhjalikult ehitama asuda.

Vahepeal libises algatus sakslaste käest eestlaste kätte. Nii on teada, et kiriku pühitsemine pidi algselt toimuma saksa keeles, kuid eesti soomusronglased, kes sõja järel raudteejaamas kojuminekut ootasid, sundisid vaimulikke eesti keeles jumalateenistust pidama. Aastatel 1920-1922 andis Tartu Jaani kogudus järk-järgult arhiivi ja dokumendid üle Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Elva kogudusele. Nii peetigi pühitsusjumalateenistus 6. septembril 1920. aastal eesti keeles.

Ees ootas pikk vaheldusrikas ajalugu. Olulisi pöördepunkte selles loos kajastab koguduse juhatuse esimehe Stefan Groote pidupäevaks koostatud brošüür Elva kiriku ajaloost.

Tänavusel sajanda aastapäeva jumalateenistusel sel pühapäeval tegid pühapäevakoolilapsed näidendi palvest, laulis kirikukoor ja kvartett.
Tänavu oli Elva koguduse eestpalvekoguduseks Püha kogudus Saaremaalt. saarlased olid kaheksakesi, pihikõne pidas õpetaja Anti Toplaan. Saarlased olid kuulnud Elva koguduse aktiivsete likmete kohta palju ning olid nüüd eriti rõõmsad nende nägemise üle, kes teevad siin laste- ja muusikatööd.

Mina näitasin saarlastele Elva linna, Peedut, Hellenurmet, Rõngut. Jutluse pidas Elva koguduse diakon 1994-1998 Teet Korsten. Külas oli naaberkoguduste esindajaid Puhjast, Nõost, Rõngust. Lisaks teenisid veel vikaardiakon Tiit Maasikmäe ja praost Mart Jaanson. Pidulaud oli kirikus, selle ümber seisti pikalt.

Lõpetuseks – oma igapäevaseks tööks, aga ka ehituseks, palgaks ja muuks vajab kogudus ka annetusi. EELK Elva koguduse arve on EE021010102019071002 ja abi ning tugi on väga teretulnud. 

Vallo Ehasalu on EELK Elva, Rõngu ja Hargla koguduste õpetaja.

Näita rohkem

KOMMENTAARIUM

Back to top button
Close