Elva on söögi- ja joogikohtade osas pikalt kidunud, kuid praegune seis on ootamatult hea, kirjutab Elva Uudiste asutaja Priit Simson. Jääb vaid loota, et praegune hinnasurve ja üldised majanduslikud raskused neist suurema osa ellu jätavad.
Kui vaadata Elva söögi- ja joogikohtade arvukust, siis selgub, et seis on päris heaks läinud. Porgand Resto jaamahoones on rütmi sisse saanud ja jääb üle neile vaid püsimist soovida. Neist paarsada meetrit eemal, vanas raamatukaupluse ruumes paiknev sushi ja pitsakoht, mil nüüd värskelt nimeks Kolm Kööki tegutseb sügisest alates samuti – õhtuti tuled põlevad, rahvast käib ja on ka neid, kes toitu tunnustavad.
Karima Valge baar Pika tänava alguses on uue omaniku käe all turundusele natuke rohkem rõhku panemas, võib uskuda, et seegi koht vähemalt päevase paigana jätkab mõnda aega. Samas majas on märke, et ööklubi Ego ärkab kui mammut taas keltsast ja sirutab oma liikmeid. 11. märtsi õhtul igatahes on pidu loota.
Kesk tänaval jätkavad Keegel ja Resto ning selle lähedal vana tegija, Pubi 11. Arbimäe nõlval veel Waksal Wabrik – lihale ja pitsale keskendunud koht, mis avatud peamiselt nädalavahetustel. Kui suveperioodil peaks taas Verevi Veiniveranda taas ärkama ja arvestame sinna juurde veel rannatoitlustused Arbi ja Verevi ääres, siis seis pole üldse paha. Väikelinna kohta isegi täitsa eeskujulik. Väiksemaid putkasid, kus katust pea kohal pole, aga muidu süüa saab, ei hakanud üles loetlema. Möönan, et hinnatase on mõneski kohas Tallinna omastki kõvem, kuid seni on nad suutnud kliente leida.
Meenutame – oli nukker talvine masuaeg, 2008. aasta. Argipäeva õhtuti polnud Elvas avalikus ruumis praktiliselt midagi teha. Ja ega nädalavahetuski palju parem polnud. Vapper Mäger oli ainus vapper – argipäeviti sulgesid nemadki suhteliselt vara. Praegu räägitakse, et Eestis on majanduslikult taas rasked ajad tulekul. Aga kui nii, siis hetke positsioon on igal juhul palju parem.
