PEETER ERNITS: MURETSEN LÄBIMÕTLEMATA ROHEPÖÖRDE, RAHVASTIKUKRIISI JA MAKSURAHA EBASELGE KASUTAMISE PÄRAST

Kui mul oleks ükskõik, mis Eesti riigis toimub ma praegu kampaaniat ei teeks. Mul pole ükskõik, kirjutab Riigikogu ja Elva vallavolikogu liige Peeter Ernits, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Riigikogu valimistel.

Paljudele inimestele tundub, et Riigikogu on üks mõnus ja tulus äraolemise koht. Paraku on see vaid pool tõest. Tõepoolest, Toompeal võib neli aastat rahumeeli ja mõnusalt ära tiksuda. Siin ei pruugi ise ühtegi eelnõud ega tema seletuskirja läbi lugeda. Siin ei pruugi kordagi oma suud lahti teha, või teha seda vaid  paaril-kolmel korral. Siin piisab üksnes sellest kui oled õigel ajal kohal ja vajutad õiget nuppu, mille värv sulle ette öeldakse.

Mina olen valinud teise ja raskema tee. Ma olen püüdnud enamiku eelnõusid, mida me arutame, eelnevalt ka läbi lugeda. Kuna eelnõusid on sageli kirjutatud kantseliitlikus „linnukeeles,” on neist  raske aru saada. Seepärast pole ma häbenenud ministritelt ja ametnikelt ka selgitusi küsida. Ja küsida on palju.

Kuna kolm neljandikku seaduseelnõudest, mida me arutame on eesti keelde ümber pandud nn eurodirektiivid, siis on tähtis täpselt aru saada, kas ja kuidas need ka meie rahvuslike huvidega kokku lähevad. Kas ja kui palju on selles eelnõus arvestatud eesti inimeste ja Eesti riigi vajadustega? Miks on taas jäetud arvestamata ühe, teise või kolmanda esindusorganisatsiooni seisukohtadega? Mida seaduse vastuvõtmine endaga tegelikult kaasa toob? Jne, jne.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüüsi järgi olen olnud praeguse Riigikogu koosseisu kõige aktiivsem liige, osalenud paljudel aruteludel, teinud parandusettepanekuid, võtnud kõige enam sõna ja pidanud kõige rohkem kõnesid. Just seetõttu asutasin Riigikogus Euroopa Liidu rohepöördes Eesti rahvuslike huvide kaitse toetusrühma. See juhtus hetkel kui Kaja Kallase valitsus oli kinnitanud Eesti seisukohad rohepöördes.

Mulle ja paljudele mu kolleegidele oli selge, et valitsus püüab rohepööret ülepeakaela ja iga hinna eest läbi viia. Mina paadunud loodusemehena ei saa seda lubada. See on kindlasti üks teema, millega ma  kavatsen  jätkuvalt tegeleda.

Rohepööre puudutab kogu meie elu ja seda kõige erinevamal moel. Seepärast  ei tohi selle läbiviimine mitte kuidagi kahjustada Eesti inimeste toimetulekut ja majanduse konkurentsivõimet.

RAHVASTIKUKRIIS VAJAB TEGELEMIST

Teine asi, mis mul hingel, on eesti rahva ja keele kestmine läbi aegade, nii nagu see meie põhiseaduse preambulis selgesti välja on öeldud. Olin Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni viimane esimees. Kahjuks Kaja Kallase võimuletuleku järel meie erikomisjon, nagu ka rahvastikuministri ametikoht  likvideeriti. Läinud aastal jõudis meie laste sündide arv viimase saja aasta madalaimale tasemele. Ometi jagab mu hea konkurent Urmas Kruuse reformierakonnast kampaaniat tehes „keskmaa beebitõrje” kondoome.

Samal ajal on Ukrainas  sõja tõttu saabunud meile erakordselt palju pagulasi. Läinud aastal kasvas Eesti elanikkond nende läbi lausa 5 protsendi võrra ehk rohkem kui üheski teises riigis. On ilmselge, et kuigi tööjõu osas võib see tuua mõnetise leevenduse, siis suure hulga venekeelsete inimeste saabumine kitsendab samas eestikeelset inforuumi ja ohustab äsja lootusrikkalt alanud üleminekut täielikule eestikeelsele haridusele. Aga mitte ainult.

RIIGIEELARVE ARUSAADAVAKS, RAHA KASUTAMINE JÄLGITAVAKS

Kolmandaks valdkonnaks, millega ma olen seni Riigikogus tegelenud ja tahaks sellega ka jätkata on riigieelarve arusaadavaks muutmine. Arvan, et maksumaksjate rahade kasutamine peab olema võimalikult läbipaistev ja igale normaalsele inimesele arusaadav. Täna see kahjuks nii pole. Kui  vanal heal Eesti ajal 1920.-30. aastatel sai  Eesti riigi eelarvest iga inimene aru, siis täna tunnistavad isegi mu rahandustaustaga kolleegid, et ka nemad ei saa sellest aru, Riigikogu lihtliikmetest rääkimata. Just seepärast asutasin mõne aasta eest riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma ja olen siiani selle esimees.

Praegune olukord sobib küll juhtivate ametnike klannile, kuid takistab parlamendi liikmete tööd. Loomulikult on nimekiri asjadest, mida tahaks korda teha palju pikem. Markeerin neist vaid mõned.

Ametnike vastutus peab olema mitte teoreetiline nagu praegu, vaid ka reaalne. Praegu vohavale  dokumentide totaalsele salastamisele tuleb panna piir. Ma ei ole nõus, et  paljudele dokumentidele lüüakse peale tempel, mis salastab nende sisu lausa 75 aastaks. Tuleb kiiremas korras vaadata üle ettevõtjate tegevust takistavad asjad,  muuta oluliselt riigihangete seadust. Lühidalt, Eesti vajab restarti.

Kõige olulisema oleksin peaaegu unustanud –  maal peab olema võimalik ka reaalselt elada ja töötada. Kehtivas riigieelarves on kahjuks mustvalgel kirjas, et tänavu peab maal kaduma 6100 töökohta.