Elva ettevõtja Are Altraja tegi hiljuti ettepaneku taastada Elvas Straussi Kuningriigi üritused, mis olid kunagi lauluväljaku ühed suuremad ja positiivsema tagasisidega ettevõtmised (“Tänavu täitus 30 aastat Elva lauluväljaku ehitusest”, Elva Uudised, 05.12.2020). Eesmärk oleks praegust suhteliselt unist lauluväljaku elu elavdada ja menukas, Elvat tuntuks tegev kultuurisündmus taaselustada. Lavastus tõi sajandivahetuse paiku Elvasse tuhandeid inimesi, lauluväljak muutus 1850. aastatele vastavalt ajastutruuks ning ka paljud külalised riietusid vastavalt nende aegade šnitile. Kuid miks see menukas üritus üldse kadus? Tolleaegne kultuurijuht Leelo Suidt räägib, et ühel hetkel jäi raha senisest vähemaks.
Ürituse eestvedajad olid Kadri Leivategija ja tolleaegne Elva kultuurijuht Leelo Suidt. Suidt meenutab, et kui Sihtasutust Festivitas Canensis juhtinud Leivategija mõttega tema juurde tuli, siis tema kui kultuurijuht oli tema partner ning üritas koostöös Elva-poolselt aidata toetada, tegutseda ja kaasata. Esimese etenduse ajal oli linnapeaks Kalle Jürgenson.
Suidt meenutab, et need olid ilusad ajad ja lavastused sobisid Elvale väga. Kõige vahvamad ja võimsamad olid esimesed aastad, kuna linnal oli piisavalt raha ja ka meeskond oli hea. Ain Mäeots tegi lavastused ja Iir Hermeliin oli kunstnik. Elva rahvale üritus meeldis, ise dekoreeriti ja pandi end miljööks riidesse, nagu oli Straussi aegadel ja Viini koolkonnas.
Mõne aasta pärast hakkasid lavastused Suidti sõnul alla käima, kuna tekkisid rahalised probleemid. Muusikute koosseisud hakkasid vähenema, esinejate seltskond polnud enam see. Hiljem sai Suidt Elva lauluväljakule Vanemuise sümfooniaorkestri, aga juba see oli hingehinnaga ja juurde oli vaja ka solistid panna. Endine kultuurijuht otsis ürituste jaoks lisaraha ja tänu Elva suurfirmade ja Tarmo Noobi toetusele sai ta Vanemuise sümfoonia orkestri lauluväljakule koos solistidega. Veel 2005. aastal toimus üritus suhteliselt suurelt.
Leelo Suidti sõnul oli Kadri Leivategijal võimalusi ja oskusi Straussi etenduse jaoks leida linna eelarvele lisavõimalusi erinevate koostööpartnerite ja projektidega. See oli boonus, milliseid lavastajaid ja lauljaid sai kutsuda. Pikapeale see võimalus hajus ja enam ei leitud piisavalt raha. Ka Kadri väsis, kuna kulud olid suuremad kui eelarve võimaldas. Kitsama eelarvega ei olnud lavastused enam nii luksuslikud ja seetõttu asi vaibus. Viimasel korral oli isegi Straussi muusikat vähemaks jäänud. 2007. aasta kohta kostab tollastes lehtedes nurinat, et Strauss on tahaplaanile jäänud.
Suidt väidab, et kui keegi oleks veel pakkunud teistsugust, väiksemat kontseptsiooni, siis ehk oleks saanud edasi minna, aga siis ei oleks üritus enam olnud see, mis oli kaks-kolm aastat varem. Tollastest lehtedest võib lugeda, et oli ka üllatusi: 2001. aastal, kui hakati valmistuma kontsertetenduseks, olid mustlased lauluväljakul omaalgatusliku laagri püsti pannud ega kippunud lahkuma, vaid soovisid hoopiski ennustada. Mõneti sobis ka see vahejuhtum teemaga, sest 2002. aastal pidi etenduma täispikkuses Straussi “Mustlasparun”. Kuid 2002. aastal ei tulnudki midagi. Korraldusagentuur sattus rahalistesse raskustesse, tollane linnapea Aare Anderson vajalikku lisaressurssi ei leidnud ja ürituse ärajäämisest teatati vaid kaks nädalat ette selle väljakuulutatud toimumisaega.
„See oli tore asi, aga võib-olla ta jäigi oma ajastusse. Kui praegu selliste suurte eelarvetega oleks võimalik teha, siis tegijaid oleks kindlasti,“ arvab endine kultuurijuht. Leelo Suidt arvab ka, et enamjaolt ei toimi ükski asi, mis tuuakse otse tagasi, seega peaks üritusel olema teistsugune kontseptsioon.
„Kurb tõesti, et meil viimastel aastatel enam midagi suurt pole olnud, aga võin uhkusega öelda, et omal ajal sain siia tuua nii F. Goya koostöös Ragnar Abeliga, Suzi Quatro koostöös Arne Valmisega kui ka mitmeid aastaid Eesti laulu koostöös Toomas Lungega, aga ka Peipsiäärsete maakondade suured laulupeod, tantsupeod, Mart Sanderi orkestri ja palju muud,“ meenutab Suidt.
2013. aastal mainis Toomas Järveoja intervjuus Tartu Postimehele, et ta sooviks Straussi Kuningriigi üritused taastada, kuid kurtis ka, et see polevat lihtne. “Sel aastal oleme korraldanud mõttetalguid, et äratada ellu meie tunnusüritus “Straussi kuningriik”. See kustus ära, polnud uusi ideid. Ideede ja säravate silmadega inimesi leida on üsna keeruline,” kõneles Järveoja toona (“Elva linnapea tahab Straussi kuningriigi taastada” 12.11.2013, Tartu Postimees).
