Täna hakkab Elva vallavolikogu hääletama Palupera kooli kolmanda kooliastme kaotamise üle. Paraku võib selle sammu tagajärjeks olla, et löögi alla satub ja kaduda võib kogu kool. Hääled kinnipanijate ja allesjätjate vahel jagunevad äärmiselt napilt. Selle kohalikule kogukonnale äärmiselt olulise otsuse üle hääletavad volikogus inimesed, kes on sisuliselt võõrvolinikud – nad elavad mujal, kirjutab Elva valla ettevõtja Mati Miil.
Räägime otse: Palupera kooli küsimust serveeritakse vallavalitsuse poolt mitte kui kooli kaotamist, vaid kui selle kolmanda kooliastme kaotamist ja liitmist Rõngu keskkooliga. Ehk siis kaduma peaks vaid 7.-9. klass. Kuid sisuliselt on suur tõenäosus, et sellise kärpimise mõjul kaob kooli elujõud ja edasi tähendab see kooli sulgemist.
Elva vald on oma arengukavas ja eelarvestrateegias sätestanud, et arutelud kooli sulgemiseks algavad, kui õpilaste arv langeb alla 50 õpilase. Soliidselt pika ajalooga koolis õpib täna 58 õpilast. Seega peaks võimalusi kooli säilitamiseks olema ja tulist kiiret kinnipanekuga valla enda reeglite kohaselt pole.
Palupera kandis on haridust antud 247 aastat ning sellest 90 aastat on kool tegutsenud Palupera mõisahoones. Kuigi praegu toimuvat püütakse vallavalitsuse sõnavõttudes nimetada erinevatel muudel parema kõlaga viisidel, on päevselge, et kui põhikool muuta 6-klassiliseks, siis see on peagi kinnipaneku tee.
VALLAVOLIKOGU VÕÕRVOLINIKEST KOOSSEIS
Kooli sulgemine käivitab allakäigu nõiaringi, piirkond tühjeneb veelgi. Palupera kandi atraktiivsus elupaigana väheneb. Noored pered ei sea oma elu maale sisse, kui lähikonnas puudub kool. Parem siis elada juba seal, kus kool lähedal. Kaugemale õppima minek juba nii varastes kooliastmetes vähendab tõenäosust, et nad kodukanti tagasi tuleks.
Palupera kooli sulgemisloo teeb veidraks tõsiasi, kes on need, kes sulgemise ehk tegelikult kohalike perede elu üle otsustavad. Heidame pilgu neile otsustajatele. Volikogu liige Marika Saar elab Nõo vallas. Tema seos Elva vallaga algas siis, kui ta juba abivallavanemana töötas.
Elva vallavolinik Maano Koemets on Nõo vallavanem, aga elab tegelikult hoopis Peipsiääre vallas. Ta on Elva valla asjadest nii kaugel, et sageli ei tule füüsiliselt volikogu koosolekutele kohalegi, vaid osaleb telefoni teel. Nii võibki ette tulla, et Koemets lõpetab Nõos vallavanema tööpäeva ja sõidab koju Peipsiääre valda. Teel osaleb ta autost Elva volikogu istungil, kus parasjagu teemaks Palupera kooli teema. Aga levi on vilets ja Koemetsal ei õnnestu hääletada. Kuna ta on 15. hääl, siis just tema otsustab Palupera kooli saatuse. Maano Koemets on ise jurist ja peaks saama aru, et taoline olukord on seaduse mõttes pehmelt öeldes ülimalt küsitav.
Elva vallavolikogu lugupeetud esimees, Sulev Kuus pöörab pärast volikogu istungit autonina Otepää poole ja sõidab koju Otepääle.
Volinik Mikk Järvel on Puhjas korter, aga on üldteada, et tegelikult elab ta Tartu vallas ja tööle käib hoopis Kanepisse vallavanemaks. Meelis Karro aga sõidab pärast volikogu istungit koju Tartusse.
Ehk tegelikult on meil kohalikke asju otsustamas märkimisväärne hulk volinikke, kellel puudub seos kohalike kogukondadega ja ka huvi kohalikku elu arendada. Elva valla omavalitsus ei olegi OMAvalitsus, vaid lihtsalt üks valitsus, mida valitsevad võõrad volinikud.
SEADUS: PEAB ELAMA REAALSELT KOHA PEAL
Valimisseaduse mõttes ei tohiks sellist olukorda volikogus üldse tekkidagi. Valimisseadus ütleb selgelt, et kohaliku omavalitsuse volikogusse võivad kandideerida Euroopa Liidu kodanikud, kes reaalselt elavad selle omavalitsuse territooriumil. Kontroll valimisseaduse järgimise üle on puudulik ning kahjuks puudub liiga paljudel inimestel ka südametunnistus. Nii võib teoreetiliselt ühel päeval tekkida absurdne olukord, et tubli Hispaania või Saksamaa kodanik kandideerib mõnda siinsesse vallavolikokku ja hakkab zoomi teel kohalikku külaelu korraldama.
Öeldakse, et Palupera inimestel puudub kogukonnatahe oma kooli kaitsta. See pole tõsi. Lihtsalt nende arvamusest sõidetakse pidevalt üle. Aga ega ei saagi olla, sest volikogu on täis võõraid, kelle elukogemus, kokkupuude kohaliku eluga ja huvi Palupera asjade vastu on üsna tagasihoidlik. Koalitsioonis pole ühtegi Palupera kandi saadikut.
Elva valla elus ei lähe mitte midagi enne paremaks, kui vallaasju hakkavad otsustama päriselt kohalikud inimesed. Kohalik omavalitsus peab olema kohalik. Kooli olemasolu on niivõrd tähtis kogukondlik teema, et seda võõrastele otsustada jättes rikume ühe piirkonna elu ja arengu alatiseks. Kui see otsus on tehtud, siis tagajärjed on pöördumatud. Kogu see lugu on õppimise koht ka valijatele – see on kui õpikunäide, mis juhtub siis, kui kohaliku elu korraldavad võõrad.
Mida aga teha Palupera kooli saatuse osas? Oleks aus, kui siin artiklis nimetatud võõrvolinikud Marika Saar, Maano Koemets, Sulev Kuus, Mikk Järv ja Meelis Karro end Palupera kooli puudutavalt hääletuselt taandavad. See soov põhineb üldteada faktil, et need volinikud ei ela püsivalt ega alaliselt Elva vallas ning seega ei ole neil asja ka kohalike inimeste elu üle otsustamisele.
Foto: Palupera kooli FB-leht
