Lugu algab pärast reklaami
ARVAMUS

MATI MIIL: KELLE ÄRIHUVID PAISTAVAD VEREVI RANNAALA PLANEERINGU MEELEHEITLIKU LÄBISURUMISE TAGANT?

Head vallajuhid, kas te tõesti arvate, et Elvasse hakkab tulema rohkem inimesi betoonmajas oleva kohviku või “kaugtöökoha” pärast kui neid praegu käib praegu Verevi liivaranna pärast, küsib Elva vallavolikogu liige Mati Miil. Tema hinnangul kaotab Elva ranna täisehitamisega olulise linna sümboli.

Jälgides Verevi detailplaneeringu ümber toimuvat tsirkust, on üha raskem uskuda, et magusa rannakrundi arendamise taga ei ole mitte kellegi ärihuvisid. Kui ma oleksin vallavanem, siis mind hirmutaks mõne sellise otsuse läbisurumisest, mille vastu on avalikult olnud tuhat inimest ja poolt ainult 15. Mul oleks väga halb tulla hommikul tööle teades, et täna hakkan tegelema projektiga, millele valla üldsus vastu seisab. Tunneksin end äärmiselt vähemotiveerituna. Sellepärast ongi raske uskuda, et siin ei ole mängus ühtegi muud huvi peale üdini altruistliku soovi Elva inimestele hoolimata nende tulisest vastuseisust ehitada randa mitmefunktsiooniline rannahoone-spaa-ujula-kaugtöökohad-ja-kes-teab-veel-mida-põnevat.

Verevi järve äärne krunt ehk paik, kuhu vald hirmsasti tahab ehitada betoonist kuubiku, on Elva kõige magusam kinnisvaratükk. Küll sinna saaks rajada eksklusiivseid kortereid või vähemalt mõnegi! Ja kui juba on plaanis kõnealusesse hoonesse kaugtöökohti teha (tõsiselt ka – kas tõesti ei ole Elvas mingeid muid paiku, kus inimene saaks arvuti taga tööd teha?!) ehk sisuliselt luua kontorihoone, siis pole sugugi võimatu, et mõne aja pärast on hoone sujuvalt kortermajaks muutunud. Selliseid asju on Eesti randades ennegi juhtunud.

Ujula-jutt läheb üha ähmasemaks

Unistus Elva ujulast näib tasapisi üldse hääbuvat. Abivallavanem Kertu Vuks räägib ujula rajamisest juba tingivas kõneviisis ja nimetab seda kui ühte võimalust, mis võiks muuhulgas rannahoonesse tulla. Vallavalitsejaid ei huvita kopika eest see, et ranna täisehitamisega kaotab Elva linn oma sümboli – Verevi järve ranna. Kas te, Heiki Hansen, Kertu Vuks, Marika Saar jt tõesti arvate, et Elvasse hakkab tulema rohkem inimesi järve ääres betoonmajas oleva kohviku või kaugtöökoha pärast, kui neid käib siin praegu Verevi liivaranna pärast?

Kogukonna kaasamine Elva moodi on täielik naljanumber. Elva valda ja vallavalitsus teatakse Eestis kui avatud ja kaasava juhtimise musternäidist. Kui kuskil on vaja rääkida kaasamisest omavalitsuses, siis kutsutakse kõnelema Kertu
Vuks. Verevi detailplaneeringu tsirkus on selgelt ära näidanud, et mingit kaasamist ei toimu ning vallavalitsusega suhtlemine on sama, mis visata peotäis kuivatatud herneid vastu seina. Need kukuvad maha, midagi ei juhtu ei herneste ega seinaga.

Abivallavanem Marika Saar on Elva moodi kaasamise kenasti mustvalgel lahti seletanud: Kaasamine on inimeste ära kuulamine ning võimalustel nende ideega arvestamine, kuid see ei tähenda, et kõigi arvamustega saab arvestada. Lisan siia veel omapoolse täpsustuse – kaasamine Elvas tähendab seda, et kõik võivad rääkida, mida tahes, aga vallavalitsus ei kuula kedagi. Ja taas viib see mõttele, et selline kurtus ei ole meditsiiniline probleem, vaid on tingitud kellegi väga mõjuvatest ärihuvidest.

Õigupoolest on ju vallavalitsus kurt mitte ainult nende suhtes, kes on nad valinud ja neile palka maksavad (ehk Elva valla elanikud), vaid korda ei lähe ka kõrgemalt poolt tulevad arvamused, ettepanekud ja soovitused. Kertu Vuks kirjutas kohe pärast Verevi detailplaneeringu läbisurumist arvamusartikli „Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega“. Loomulikult jättis ta mainimata tõsiasja, et rahandusministeerium, kes küll andis loa menetleda detailplaneerinut edasi, tegi samas vallale väga konktreetse ettepaneku veelkord kaaluda detailplaneeringus määratud ehitusõiguse ulatust ja asjakohasust Elva linna maastikuliselt väärtuslikul alal. Ettepanek tehti just erinevate osapoolte vastasseisu tõttu planeeringule praegusel kujul.

Kas midagi saab veel teha, et päästa Verevi rand täisehitamisest? Elva valla opositsioon esitas eelnõu tunnistada vastuvõetud planeering kehtetuks. Lisaks on võimalus planeeringu tühistamiseks kohtusse pöörduda. Kõige parem aga oleks, kui selguksid planeeringu läbisurujate ärihuvid seoses Verevi magusa kinnisvarakrundiga. Ajakirjanikel on siin lai tööpõld.

Varem samal teemal: Mirja Jõgi: “Verevi võimaluste aknast rääkida on kohatu, sest oluline osa rannast kaob” (10.04); Marika Saar: “Verevi kui üks võimaluste aken” (06.04); Kärt Petser: “Väärsammudega, mida arenguks nimetatakse, kannatab Elva võlu” (05.04) Olavi Hiiemäe: “Rannahoonest, “kaugtöö tegemise võimalusest” ja võimetusest Elva rahvaga siiralt suhelda.” (02.04); Raimond Pihlap: “Vallavalitsuse mahavaikitud faktid ja valikuline ausus” (31.03); Kertu Vuks “Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,” (31.03); Märt Meesak: “Verevi ranna planeeringu läbisurumine näitas tegelikult vallavalitsuse nõrkust,” (30.03), Juhani Jaeger: “Verevi õppetund – Elva juhtimiskultuur peab muutuma”; Toomas Laatsit: “Ujula tulgu spordihoone juurde, rannahoone peab olema väiksem” (14.02); “Are Altraja soovitab Verevi detailplaneeringu külmutada ja tegeleda järve seisundi parandamisega” (03.11.2020); Jüri Allik: “Veelkord Verevi rannaala planeeringust kultuuripärandi vaatenurgast” (29.10.2020); Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (24.08.2020); Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” (11.08.2020);

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button