Valisin isiklikuks katussõnumiks – väärt elu kõikjal Eestis. Me ei saa leppida sellega, et kõik koondub vaid suurlinnadesse, kirjutab kultuuriministri nõunik ja Elva vallavolikogu liige Marika Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Riigikogu valimistel kandideerin ma seetõttu, et tuua poliitikasse senisest enam lahenduskesksust, hoolivust ja südikust. Olen veendunud, et Riigikogus on vaja inimesi, kes mõistavad, kuidas on elu korraldatud kohaliku tasandil, millised on väljakutsed hariduse,- kultuuri-, spordi-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonnas. Just nende teemadega tegelesin ma ligi seitse aastat Elva abilinnapea ja abivallavanemana.
Olen juba üle kümne aasta kuulunud sotsiaaldemokraatide hulka ning ma olen veendunud, et sotsiaaldemokraadid on mõistlik ja tasakaalukas jõud Eesti poliitikas. Meie jaoks on oluline ebaõigluse ja ebavõrdsuse vähendamine, meile läheb tõesti korda iga inimese heaolu kõikjal Eestis. Ja need ei ole pelgalt sõnakõlksud, vaid need on põhimõtted, millele tugineb kogu meie poliitika, meie sõnad ja teod.
Viimase seitsme kuuga on sotsiaaldemokraatide algatusel ja eestvedamisel jõutud ellu viia paljutki: hooldekodukoht pensioni eest, tulumaksuvaba miinimumi tõus, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate, õpetajate palgatõus ja palju muudki. Olen kultuuriministri nõunikuna näinud lähedalt kogu sotside valitsusdelegatsiooni tööd ning julgen öelda, et iga minister suudab lahendada väga palju oma valdkonnas, kui ta teeb oma tööd südame ja kirega.
REGIONAALSE EBAVÕRDSUSE VASTU
Valisin sel korral isiklikult katussõnumiks – väärt elu kõikjal Eestis. Mati Heidmets on öelnud, et Eesti taasiseseisvumisjärgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus. Me ei saa leppida sellega, et kõik koondub vaid suurlinnadesse. Eestis peaks olema kõikjal hea elada – see eeldab kodulähedasi lasteaedu, koole, raamatukogusid, rahvamaju ja pakiautomaate. Selleks on vaja tugevaid omavalitsusi!
Järgneva koalitsiooni üheks võtmeküsimuseks peab saama see, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste rahastamist, et me suudaksime maksta väärt palka kooli- ja lasteaiajuhtidele, huvihariduse õpetajatele, lasteaiaõpetajatele ja õpetaja abidele, tugispetsialistidele, kokkadele, hooldustöötajatele, raamatukogutöötajatele ja kultuurijuhtidele ja -spetsialistidele ning väga paljudele teistele olulistele töötajatele. Lisaks on oluline, et kohalikel omavalitsustel oleks piisav investeerimisvõimekus, et saaks korda teha kõik kaasajastamist vajavad hooned (lasteaiad, rahvamajad, koolimajad jt), ehitada juurde uusi (Elva päevakeskus ja sotsiaalmajad, Puhja teenuskeskus), investeerida kergliiklusteedesse ning toetada senisest enam põnevaid projekte ja vabasektorit.
KINDLUS MAAKOOLIDE PÜSIMISELE
Lisaks kohalike omavalitsuste rahastamisele on oluliseks võtmekohaks ka hariduse rahastamine. Väljakutseid on hariduses palju, kuid siinkohal tooksin välja kaks peamist fookust: maakoolide püsimine ja õpetajate palgaraha. Ma näen, et meil ei ole võimalik jätkata samamoodi rahastades haridust vaid pearahapõhiselt, me peame muutma hariduse rahastamismudelit nii, et me saaksime anda kindluse maakoolide püsimisele, et ka Valguta ja Palupera koolide tulevik oleks selge ja helge.
Ma ei näe, et laste koondamine suurtesse koolidesse kannaks hariduse üht peamist eesmärki – et igal lapsel oleks oma õpitee arvestades tema tugevusi ja õppimistempot. Julgen öelda, et järgneval aastal me ei peaks tõstma õpetajate miinimumpalka, vaid suunama vahendeid õpetajate palgafondi nii, et iga koolijuht saaks piisavalt diferentseerida õpetajate palka tema kogemusest ja panusest tulenevalt. Kui täna on puhvri suurus 17,1%, siis järgmisel aastal võiks see olla vähemalt 25%.
Eelmiste Riigikogu valimiste eel unistasin ma sellest, et igal lapsel oleks kultuuriranits – selleks, et käia teatris, muuseumis, kontserdil, kinos ja näitusel. Tänaseks on kultuuriranits olemas ning selle üle on hea meel, kuid ranits peaks olema oluliselt priskem. Nii nagu soovis aastapäevakõnes ka president Alar Karis. Sotsiaaldemokraadid lubavad kultuuriranitsa mahtu tõsta 150 euroni lapse kohta ning see peaks tulevikus laienema ka gümnaasiumiõpilastele.
Nii nagu on väga oluline laste ja noorte ettevõtlikkus, kultuuriharidus on tähtis ka liikumisharjumuste kujundamine. Liikumine on kõige tõhusam vitamiin vaimse tervise tugevdamiseks ning uuringud näitavad, et inimesed, kes aktiivselt liiguvad on tervemad ja õnnelikumad. Tähtis on leida enda tervise heaks sobivad liikumisvõimalused – loodetavasti on võimalik lähiaastatel ehitada valmis Elva spordipark ning kaasajastada Tartumaa tervisespordikeskus. Liikumakutsuvaks tuleb luua nii lasteaedade kui koolide hoovid ja avalik ruum.
Leian, et mul on piisavalt teadmisi, kogemusi ning südikust, et aidata kaasa väärt elule kõikjal Eestis.
