Elva peaks oma suusatraditsioone hoidma ja on väga kahju, et suusahüppemäe taastamise plaanid seni pole teoks saanud, leiab kahevõistleja Kristjan Ilves. Ka usub ta, et kunstlumerada aitaks noori trenni tuua.
-Kui Teie lapsepõlves poleks olnud Elvas suusahüppemäge, kas me sellist Kristjan Ilvest tunneks?
Kindlasti mitte. Sealt ju kõik alguse saigi. Kuigi jah, eks kasvades tuli järjest rohkem ka mujale sõita. Toimivat suvemäge meil polnud, suviti pidime iga päev Otepääle sõitma – Elvas polnud minu noorteklassi ajal keraamilise kattega mäge, kus oleks saanud suviti trenni teha. Lisaks peavad kahevõistlejad-suusahüppajad ka väiksena erinevatel mägedel trenni tegema. Aga jah, selleks, et oleks järelkasv, on vajalik toimiv treeningbaas, koht kuhu iga päev tulla ja kust minna.
– Kui lai kahevõistluse geograafia Eestis üldse on?
Alati on olnud kahevõistlus Tallinnas, Otepääl, Võrus, Elvas. Varasematel aastatel oli ka Viljandis ja Rakveres hüppemäed ja trennid, aga seal kahevõistlus hääbus. Elvas nüüd viimastel aastatel enam võistelda ei saa, oleme nende nelja koha seast välja langenud.
-Elvas pole toimivat hüppemäge juba neli aastat. Mis pilguga vaatate praeguseid arutelusid Elva hüppemäe taastamise teemal?
Siin on ainult üks vastus – Elva-sugusel spordilinnal, kus suusaspordil on tugevad traditsioonid, tuleks neid traditsioone hoida. Elva suusahüppemäel on tegutsenud Eesti kahevõistluse legendid Tõnu Haljand ning Ago Markvardt. Tegelikult on üsna piinlik ja häbiväärne, et ka laskesuusarahval pole siiani oma toimivat tiiru, kuhu suuskadega sisse sõita. Müts maha nende ees, kes neile puudustele vaatamata on ala edasi viinud.
– Elva hüppemägi oli noortemägi. Kui pikki hüppeid need nõlvad võimaldaks?
Oli 25 meetri mägi. Ideaalne on kolm mäge – 25, 15 ja 8 meetrit eri vanuses lastele. Aga kümnenda eluaastani see täitsa toimiks. Kui trenn on lähedal, ei pea pikalt sõitma, palju aega kulutama ja nii saab ka rohkem noori trenni.
-Kas Elva hüppemägi võiks olla ka suurem?
Jah, seal annaks osa konstruktsioonist õhku ehitada, torni ja küngast veidi kõrgemaks tõsta, torni tahapoole nihutada. Siis võiks 25 meetri mäest ka 30 meetri mägi saada.
-Kas Elva hüppemäe taastamise projekti on ka Teiega arutatud, nõu küsitud?
Minuga mitte, aga mu isaga [kahevõistlustreener Andrus Ilves – toim] on räägitud küll, et kuidas ja mida. See projekt oli päris põnev, tõstukite ja vaatetorniga, kust saaks üle mändide järvedele vaadata. Kahjuks ei ole see projekt teostunud. Loodetavasti pole seda siiani päris maha kantud ja ühel hetkel see raha ka leitakse.
-Praegu käivad arutelud ka kunstlumeraja üle. Kuivõrd oluline see on?
Kindlasti on oluline. Ega paremateks treeningtingimusteks ei pea olema midagi müstilist. Kui oleks valgustatud ja kunstlumega kasvõi lühike ring, siis saaks lapsed vara alustada ja hilja lõpetada. Kui on soojad talved, siis ei unustaks suusatamist ära. Kunstlumerada ja valgustatud ring oleks oluline kasvõi laiema liikumisharrastuse jaoks. Äge on näha, kuidas vanemad, kes ise on suusatanud, toovad oma lapsed ka suusatama. Ja kui treeningbaasid on käe-jala juures, ei pea iga asja pärast kaugele sõitma, siis laste arv trennis ka kasvab. Kättesaadavus on oluline. Praegu on hea näha, et kahevõistluses on Elvas korralik punt noori. Kui oleks suusahüppemägi ja valgustatud kunstlumerada, aitaks see lapsi trenni veel juurde tuua.
Varem samal teemal:
Arvo Luts: „Kunstlumerada tooks noori trenni ja julgustaks suuski muretsema“ 24.03.2024
Tuulike Luksepp: „Kas me tahame, et Elva suusasport püsiks ka tulevikus?“ 21.03.20204
Olavi Hiiemäe: „Kui teised väikeasulad saavad kunstlumerajad tehtud, siis miks mitte Elva?“ 20.03.2024
Raimond Pihlap: „Kui Elva ei panusta suusaradadele, jääb turismipotentsiaal välja arendamata“ 26.02.2024
