UUDISED

KORRALIKU UJULA JAOKS JÄÄB VEREVI RANNAS RUUMI VÄHEKS, LEIAB ANETT GRIFFEL

Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri ala lõpetanud Anett Griffel, kes lõputööna kavandas Arbi veekeskuse, mõtles algul ka Verevi rannahoone ja ujula peale, kuid mõistis siis, et Verevi rannas jääks ruumi väheks. Korraliku ujula projekteerimiseks ranna-alast ei piisa ja muret tekitab ka parkimisküsimus. 

Anett Griffel jätkab praegu magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias, kuid kevadel lõpetas ta Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala. Tema lõputöö teemaks oli Elva veekeskus, mille ta projekteeris Arbi järve äärde, maha lammutatud kultuurikeskuse kohale. Praegu on aga vallavalitsus asunud hoopiski tegutsema selle nimel, et anda erainvestorile võimalus ehitada ujula- ja veekeskus Verevi randa.

Oluline probleem Verevi ääres oleks parkimine, osutab Anett Griffel, kes peab Arbi järve kallast veekeskuse seisukohalt märksa perspektiivikamaks.

Miks ei osutunud Sinu lõputöö puhul veekeskuse asukohaks Verevi järv?

Kui hakkasin lõputöö teemat otsima, oli mu esimeseks mõtteks teha midagi oma kodulinna Elvasse. Esimeseks ideeks oli Verevi järve äärde teha rannahoone, selliselt nagu ta seal varem olnud on. Edasi hakkasin mõtlema, mis funktsioonid selles hoones olema peaksid ja mis seal enne olnud on. Leidsin, et kohvik/baar pole piisav, et väikelinnas aastaringselt hoonele kasutust leida. Kaalusin ka siseujula/spaa funktsiooni, kuid mahtu paika pannes sain aru, et korraliku ujula projekteerimiseks jääb Verevi järve äärsest alast väheks.

Teine suurem probleem Verevi järve ääres on parkimine. Uus rannahoone koos spaa või ujulaga eeldaks ka parkimise lahendust, mille jaoks Verevi järve ääres vaba plats puuduks (tuleks maha võtta puid ja rajada parkimismaja, mis väikelinnas üsna harukordne oleks). Aga kuna ujulat on Elva inimesed juba kaua oodanud, otsustasin, et minu lõputöö teemaks peaks olema ujula projekteerimine. Veekeskus on atraktiivne objekt, mis tekitab linnaelanike jaoks uue sportimise ja vaba aja veetmise võimaluse, toob linna külastajaid ning laiendab Elva valla tööturgu. Aga seda oleks otstarbekam kavandada mõnda teise kohta. 

Mida Verevi projektist arvad? Millised on plussid ja miinused?

Verevi järve detailplaneeringu ja selle rannahoone eskiisiga tutvudes pani mind imestama hoone asukoht rannaalal ja selle paigutus. Hoone varjab vaate Tartu maanteelt järvele. Veel võtab ta ära suure osa ranna liivaga kaetud alast ning samuti poleks ruumi parkimiskohtade loomiseks. Lisaks on Tartu maantee rannaalale liiga lähedal. Hoone surutaks liialt maantee ja järve vahele.

Muidugi lisab hoone Verevi järve äärsele alale atraktiivsust, kuid minu arvates saaks rannaala atraktiivsemaks teha ka ilma hooneta. Näitena võin tuua Võrus Tamula järve ääres oleva promenaadi või kasvõi sellesama Arbi järve promenaadi.

Miks Arbi järv ja just see kallas?

Arbi järv asub Elva kesklinnas ning on pikalt jäänud kesklinna osast justkui välja. See tähendab, et ta pole leidnud kasutust. Vastvalminud Kesk tänava ja keskväljaku projektiga loodi promenaad Arbi järve äärde, mis tegi selle koha atraktiivsemaks paigaks.

Griffeli kavandi kohaselt oleks Arbi äärne veekeskus Verevi äärde kavandatavast veekeskusest oluliselt mahukam.

Kuid promenaadi järve poolne osa jäi justkui lõpetamata – promenaad viib küll järve äärde, aga seal võiks olla veel midagi. Sealt tekkis ka idee “tondilossi” asemele ujula projekteerida, sest see lisab atraktiivsust järve äärsele alale ja toob sinna inimesi ning ujula jaoks oleks piisavalt ruumi. Arbi järve koolipoolse kalda, uue spordihoone kõrvale ujula projekteerimine eeldaks sealt veel suures mahus puude maha võtmist.

Taustaks:

Autor on saanud inspiratsiooni Pühajärve spaast projekteerida ujumisbassein hoone teisele korrusele, lisaks saanud inspiratsiooni veel veekoguga harmoneeruvast Oslo ooperiteatrist ja Quebeci spaaehitisest. Anett Griffel juhib töös tähelepanu, et kunagise “tondilossi”, Tartu rajooni kultuurikeskuse lammutamine jättis järve äärse ala hoonestuseta. Eesmärgiks sai Arbi järve äärset ala elavdada ja muuta atraktiivsemaks paigaks.

Kavandatav hoonestusalune maa on üle 3800 ruutmeetri (võrdluseks, Verevi randa planeeritav üle 1800 ruutmeetri). Hoone on pikliku põhiplaaniga ning asetseb krundil ida-läänesuunaliselt. Hoone gabariidid on 131 x 30 meetrit. Hoone maksimaalne kõrgus on 13 meetrit. Veekeskus on projekteeritud esimesele korrusele, mis saab alguse krundi kõrgemast nurgast ida poolt. Künka langedes, järve poolses osas moodustub miinus korrus, kuhu on projekteeritud rannakohvik koos terrassiga. Nii jääb veekeskuse järve poolsem osa justkui teisele korrusele. Miinuskorrusel asuvad veel tehnilised ruumid. Arbi järve äärne rada läbiks veekeskuse juurde jõudes kangialuse, nii et raja kohale jääks veekeskus.

Näita rohkem

Seotud artiklid

4 kommentaari

  1. Vahva idee! Kas näen pildilt õigesti, et spaa parkla oleks siis nn “tondimossi” asemel? Sest ka Arbi järve ääres on parkimine keeruline.

  2. Elva poliitikutel on ambitsioonid suured, rahvale on vaja nii Verevi randa kui ujulat, kas ujula ise peaks veekoguga külgnema? Ujulas saaks lapsed ujumise alghariduse ja spordilembesed saaks oma. JAhutud on ujula teemaga juba 40 a. Kaua veel? Oluline objekt mis võimaldaks ka võistlusi korraldada ja seega majandust pisut elavdada ka mitte rannahooajal.

KOMMENTAARIUM

Back to top button