Konguta naine tõi lapse ilmale Elva vaksali ooteruumis, küüti pakkunud sugulane lasi hirmuga jalga ja jättis sünnitaja üksi, kirjutab 1933. aasta märtsikuine Elva Elu.
„Kurg kurinahk näikse Konguta neidudele millegipärast hambaid ihuvat,“ alustab Elva Elu ajakirjanik vestet rubriigis „Elu teeb uperpalle“. „Nii on ta lühikese aja jooksul kahte neidu, kes olid minekul Tartusse sünnitamisele, juba Elvas uute ilmakodanikega õnnistanud.“
„Aastates naisterahvas I., kel kurg varemgi külas käinud, rikastas vabariiki uue elanikuga ei kuskil mujal kui raudteejaamas,“ jätkub jutustus. „Lähedane sugulane, kes teda öösel jaama tõi, oli sünnitamise eel suure hirmuga jalga lasknud. Neiu leidsid põrandalt oigamast mehed. Enne kui arst kohale jõudis, oligi sünnitamine läbi.“
Leht mainib veel, et teine nooruke Konguta neiu L., kes sama hädaga öösel rongi ootas, toimetati „aja kättejõudmisel“ arsti juurde, kuid enne tuppa saamist oli pisike tütreke juba käes.
Samas rubriigis vestab leht veel kahest leidlikust Rõngu noormehest, kellele kaugeltkandi pruudid külla tulid, et nende elujärjega tutvuda. Üks noorsandidest tutvustas end suurema asutuse juhina, olles ise seal küll vaid õpipoisiks. Teine aga näitas tüdrukuile suurt elamist, mis kuulus hoopis tema õemehele. Neiud lahkusid teisel päeval suurte ootustega.
