ARVAMUS

JÜRI ALLIK: VEELKORD VEREVI RANNAALA PLANEERINGUST KULTUURIPÄRANDI VAATENURGAST

Suur rannahoone, mida Verevi randa praegu planeeritakse, tõstaks oluliselt inimtegevuse riske väga hapras seisus järvele, hoiatab akadeemik Jüri Allik. Roheliselt mõtlevale linnale oleks kindlasti kohasem säilitada oma järved võimalikult oma algsel looduslikul kujul.

Lugu jätkub pärast reklaami

Ma olen nõus nendega, kelle arvates Verevi randa planeeritav rannahoone varjutab järve ja rikub pöördumatult ära loodusliku miljöö. Minu meelest tekitab praegune planeering veel ühe kahju, mida seni pole märgatud.

On ainult väike liialdus, et Eesti hüdrobioloogia saab alguse Verevi järvest. 1929. aastal uuris Verevi järve bioloogiat sellele valdkonnale alusepanija professor Heinrich Riikoja (1881– 1988). Hilisem Tartu Ülikooli rektor jõudis järeldusele, et 12,6 hektari suurune ja maksimaalset 11 meetrit sügava Verevi järve tervislik seisund on väga hea.


Prof H. Riikoja järvedeuurijate kokkutulekul, 4.12.1953. Foto: Udo Rips? ERM Fk 2613:31, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/548471.

Samale järeldusele jõudis teine Eesti limnoloogia suurkuju Neeme Õnneleid Mikelsaar (1936–1990), kes sõjajärgsel perioodil jälgis järve seisundit. 1950datel leidis Võrtsjärve limnoloogiajaama (1961) rajaja, et Verevi järv on heas seisus, kuid alates 1970dates hakkas järve tervis halvenema.

Eesti limnoloogia suurkuju Neeme Mikelsaar pühendas Verevile suurt tähelepanu. (Wikipeedia)

Verevi järv muutus teadusmaailma staariks 2005. aastal, kui Ingmar Otti ja Toomas Kõivu toimetamisel ilmus selle valdkonna tippajakirjas Springeri kirjastuse poolt välja antavas Hüdrobioloogias Verevi järvele pühendatud erinumber.[1] Selles erinumbris on kokku 17 artiklit 25-lt Eesti bioloogilt, kes uurisid Verevi järve 2000–2001 aastal. See on maailmas ainulaadseks näiteks ühe ökosüsteemi tervikkirjeldusest.  

Verevi järve iseloomustab kihistumine, mille rikkumine võib viia taimede ülemäärase kasvuni, millega kaasneks veekvaliteedi langus. Suur rannahoone suurendab niigi suurt inimtegevuse koormust järvele veelgi arvestamata neid riske, mille tulemusel hoone planeerimine maalilise järve kaldale võib mõne aasta pärast muuta veekogu mudalombiks.

 Tasuks meenutada, et mitte kaugel Elvast asub Viisjaagu järv, mille Eesti riik kinkis 1935. aastal Tartu Ülikooli rektorile professor Hendrik Koppelile (1863–1944). Roheliselt mõtlevale linnale oleks kindlasti kohasem säilitada oma järved võimalikult oma algsel looduslikul kujul.

Verevi rannaala detailplaneeringu eskiis.

Elva linn võidaks kindlasti sellest, et kui lisaks oma kuulsatele kirjanikele ja literaatidele mäletataks ka seda kohana, kus sündis Eesti hüdrobioloogia. Eesti teadus on ime, mis on Arvo Pärdi kõrval on ilmselt kõige enam panustanud maailma kultuuri.[2] Meie ökoloogid, nende seas ka need, kes on Verevi järve uurinud, olid ja on selle teadusime liikuma panevaks jõuks. Kas ei oleks nende elutööle rannahoonest hauamonumendi rajamise asemel mingi arukam viis ühe kultuuripärandiga seotud looduspaiga säilitamiseks.

Jüri Allik on akadeemik, Tartu Ülikooli professor ja Elva elanik. Avalik arutelu Verevi rannaala detailplaneeringu küsimuses korraldatakse neljapäeval, 5. novembril 2020 algusega kell 18.00 Elva Vallavolikogu saalis (Kesk 32 Elva linn).


[1] Ott, I. ja Kõiv, T. (toim) Hydrobiologia (2005, k 547, nr 1): Lake Verevi, Estonia – A Highly Stratified Hypertrophic Lake. DOI 10.1007/s10750-005-4137-y

[2] https://arvamus.postimees.ee/4445977/juri-allik-kalmer-lauk-eesti-teaduse-ime

Varem samal teemal Elva Uudistes:

Kajar Pruul: “Mis oleks juhtunud Tallinnas, kui keegi oleks öelnud, et ehitame linna ja mere vahele müüri?” 27.10 ; Lea Tuvikene: “Planeeritav rannahoone pole peamine oht Verevi seisundile” 15.10 ; Toomas Laatsit: “Verevi rand ja valged valed” 05.10 ; Rein Abel: “Planeeritav veekeskus ei võimalda korraldada kaasaegseid ujumisvõistlusi” 26.08 ; Priit Värv: “Eeldan, et rannaala ei lähe täiel määral katmisele” 25.08 ; Leelo Suidt: “Rannahoone on elvalaste ammune suur unistus” 25.08 ; Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” 24.08 ; Marika Saar: “Minul isiklikult enam ujula mõttes ei kripelda” 12.08 ; Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” 11.08 ; Anett Griffel: “Korraliku ujula jaoks jääb Verevi rannas ruumi väheks” 05.08

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button
Close