Kui vallal oleks olnud aasta tagasi otsustusjulgust, valmiks sel kevadel spordihoone juures ujula. Ujulat aga ei ole ning ajaga kahanevad ka võimalused selle ehitamiseks laenu abil, kirjutab Elva vallavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Juhani Jaeger.
Aeg on raha – sõna otseses mõttes. Rahvusvahelisel rahaturul on laenuintressid ülimadalad. Euroala inflatsioon seevastu on tõusnud viie protsendini. Raha kaotab kiiresti väärtust, mis tähendab, et praegu on majanduses parim aeg laenu võtmiseks ja investeerimiseks.
Elva vallale avanes selleks ajalooline võimalus 2021. aasta alguses. Riigikogu tõstis 2020. aasta detsembris omavalitsuse võlakoormuse ülempiiri 80 protsendile (kuni aastani 2025). Elva vallale loodi sellega võimalus investeerida valla arengusse täiendava laenuga ligi viis miljonit eurot.
Mäletatavasti oli aasta tagasi meie kohaliku elu peateema Verevi järve kaitse. Toonane vallavalitsus soovis avada erainvestorile võimaluse ehitada rannaalale ebaproportsionaalselt mahukas ja keskkonda sobimatu ujulahoone. Väidetavalt ei sobinud investorile ükski muu asukoht.
Kui kogukonna vastuseis peatas alamõõdulise ujula rajamise randa, selgus aga, et alternatiivset plaani, millega kiiresti jätkata, vallal ei olegi. Seega olime 2021. aasta kevadeks olukorras, kus laenulimiiti on viis miljonit, investeerimisvajadus ujula näol teada ja avalikkuse ootus projekti elluviimiseks suur. Tingimused, et 2022. aastal ujula valmiks, olid justkui täidetud. Otsustavust ujula ehitada aga ei olnud.
Ka tänane koalitsioon ei anna selget infot, kas ja millal ujula ikkagi ehitatakse. Teada on vaid geoloogiliste uuringute teostamine käesoleval aastal, kuid mitte reaalset plaani ujula ehitada.
Kaotatud raha, asjad ja aeg
Kui laenuintress on vallale täna ligikaud üks protsent ja inflatsioon viis protsenti, tähendab see, et laenusumma kaotab oma ostujõust neli protsenti aastas. Aasta tagasi laenatud viiest miljonist eurost oleks ostujõu mõistes tänaseks järel 4,8 miljonit eurot. Vallale tähendanuks see sisuliselt 200 000 eurot vähem tagasimakseid ehk puhast rahalist võitu.
Vähe sellest, et võimalus äärmiselt soodsatel finantstingimustel valla elukeskkonda arendada on juba aasta otsa kasutamata, ka eelolevate aastate eelarvestrateegia näeb ette võlakoormuse hoidmist 60 protsendi tasemel, selle asemel, et tõsta see lubatud 80 protsendile. Seletada saab seda vaid julguse puudumisega.
Küsisin vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul abivallavanem Kertu Vuksilt, mida ta teeks, kui vallal oleks võimalus investeerida 20 miljonit eurot. Hetkelise mõttepausi järel oli Vuksil vastus olemas.
Vastus peab aga olemas olema vallavalitsuse ja valda juhtiva koalitsiooni tasemel. Kui meie vallale avaneb võimalus investeerida viis miljonit eurot, nagu avanes 2020. aasta seadusemuudatusega, peab meil olema valmisolek seda ka kasutada ja valida mitmete vallale kasulike investeerimisobjektide vahel. Tänaseks oleme kaotanud aega ja raha ning meil pole ka asju, mida vald väga vajab. Olukorra paranemist – investeerimisjulgust – paraku ei paista. Suurendatud laenulimiit on ajutine ja võimalus see kasutusele võtta väheneb iga päevaga.
