Elva vallavalitsus kuulutas välja enampakkumise ajaloolise Hellenurme mõisahoone osade ruumide rentimiseks. Pakkumisele lähevad esimesel korrusel ja soklikorrusel asuvad ruumid.
Tulevase uue rentniku selgitab avalik konkurss. Täpsemate tingimustega saab tutvuda valla kodulehel www.elva.ee. Pakkumisi oodatakse 1. juuli kella 11-ks meiliaadressile elva@elva.ee.
Pakkuja peab selgitama, milliseid pindasid soovitakse üürile võtta ning milliseid tegevusi hakkab uus rentnik ruumides korraldama. Hellenurme mõisa peahoone näol on tegemist huvitava arhitektuurimälestisega.
Mõisa peahoone on siiani hästi säilinud. Samuti asub mõisa alal teisigi ajaloolisi ehitusmälestisi. Üürnik teostab omavahendite arvelt üürileandja nõusolekul vajaduse korral peahoones ruumide ümberehituse ja juhindub ettenähtud ehitusprojektist. Kõige juures tuleb arvestada muinsuskaitselisete nõuete ja eritingimustega. Tegevus tuleb kooskõlastada Elva valla arhitektiga.
Elva valla tulevikuvisioonis seisab Hellenurme mõis tuntud turismiobjektina. Mõisahoone ruumidele tuleb tagada avalik kasutus ja külastajate ligipääs. Valla arengu-ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuksi sõnul on Hellenurme ja Palupera piirkond rikas kultuuripärandi poolest.
“Nii Hellenurme kui Palupera mõis on hästi säilinud ja peale selle on Hellenurmes omanäoline ja ainulaadne vesiveski. Soovime, et Hellenurme mõis oleks võimalusel külastajatele avatud. Mõisahoones toimuks tulevikus erinevaid tegevusi ja teenuseid pakutaks erinevatele sihtrühmadele,” kommenteeris Vuks. “Mõisa ruumid vajavad enne kasutamisele võtmist remonti, täpsemad remonditööd tuleb kooskõlastada mõistagi muinsuskaitse ja Elva vallaga.”
Hellenurme mõisal on ette näidata pikk ja huvitav ajalugu. Varaseimad teated siinsest mõisast pärinevad 1641. aastast. Toona kuulus see Wrangelite suguvõsale. Peale Põhjasõda läks mõis Dückerite ja Bruiningide omandusesse.
Alates 1850. aastast kuni 1919. aastani kuulus mõis von Middendorffidele. Viimane mõisaomanik oli Ernst von Middendorff. Hellenurme mõisas elas 19. sajandil kuulus loodusteadlane ja Peterburi Teaduste Akadeemia liige Alexander von Middendorf, kes korraldas omal ajal ekspeditsioone Kaug-Põhja, Siberi ja Amuurimaa aladele. Middendorf oli ka Vene Geograafiaseltsi üks asutajatest, tema tegevusest oli kasu ka Venemaa välisluurel, seda eriti Hiina suunal. Middendorfi nime kannab laht Põhja-Siberis Taimõri poolsaarel, neem Novaja Zemljal ning ka näiteks Alaska grislikaru ladinakeelne nimetus on tema auks pandud (ursus middendorffus).
Tema tegevus oli laiahaardeline ka Eestis. Eesti Rahva Muuseumi leheküljel kirjutatakse, et Middendorfi initsiatiivil alustati Toris hobuste aretamisega ja sai alguse eesti punase veisekarja aretus. Tema eestvedamisel rajati raudteeühendus Peterburi–Tapa–Riia. Oma mõisas Hellenurmes maksis ta töölistele palka ja organiseeris vanaduspensionikassa. Hellenurmele tõid tulu ka viinaköök, tärpentinivabrik, katusekivitehas, niidi- ja kangatööstus. Alexander von Middendorfi ema oli eestlane. Tema vanem poeg Ernst oli kirglik ornitoloog, poeg Max rajas koos kaaslastega Tallinna silmakliiniku. Alexander von Middendorff on maetud mõisa kalmistule.
