Sel nädalal möödus viis aastat sellest, kui Elva linnapeaks sai Eva Kams – ta sai ametisse 6. mail 2015. Sellega katkestas ta veidi enam kui kaheks aastaks reformierakondlase Toomas Järveoja pika valitsusaja Elva lähiajaloos. Tondilossi lammutamine, kultuurikeskuse avamine, keskväljaku rajamise projektiga liitumine – sellesse perioodi mahtus omajagu palju.
Endise linnapea sõnul mahtus rohkem kui kaheaastasesse valitsemise perioodi põnevust ja väljakutseid. Iga päev tõi midagi uut. Tema ametisoleku ajal algas Elva keskväljaku uuendamine koos Arbi järve äärse promenaadi väljaehitamisega.
“Saime keskväljaku rajamise “reele” tõesti viimasel minutil,” meenutab Kams raha taotlemist. “Väikelinnade keskväljakute uue ilme andmiseks oli välja kuulutatud arhitektuurikonkurss Hea Avalik Ruum. Osalesime sellel konkursil ja projekti elluviimiseks saime toetuse Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise Programmist.”
“Enam-vähem kõik, mida kavandasime, sai keskväljaku projektis realiseeritud,” on Kams rahul. “Elvalasena teadsin, kuhu ja millele rõhku panna. Tulemus on hea.” Mõnevõrra kriitilisem on Eva Kams aga selles osas, et praegused vallajuhid on bussipeatuse viinud Kesk tänavalt Jaani tänavale.
“Tegin linnapeana aja ja elu ise intensiivseks,” ütleb Kams, kelle sõnul oli amet nagu komplektpakett. “Eks sai natuke kardetud ka, kui juhtimise üle võtsin. Eelmine linnavalitsus võeti ju umbusaldamisega maha ja olin minagi ootel, et mullegi võidakse see ära teha. ”
Eva Kamsi kinnitusel pandi just viis aastat tagasi Elvas alus pöördelistele muutustele, mida igaüks võib täna näha. Üks oluline samm oli Arbi järve äärse tondilossi lammutamine. “Need kultuurimaja varemed pärinesid nõukogude aja lõpust, kummitasid kesklinnas paarkümmend aastat, keegi ei võtnud midagi ette. Tondiloss muutus lastele eluohtlikuks, kes käisid seal turnimas ja mängimas,” meenutab Kams. Varemed pidi linnapildist kõrvaldama (vana kultuurimaja varemed lammutati mais-juunis 2017 – toim).
“Oluline oli linna uue kultuurikeskuse rajamine (avati 2017. aasta veebruaris – toim). Seda ootas rahvas pikisilmi,” jätkas Eva Kams.
“Koolimaja sai remonditud. Lapsed õppisid varasemalt küllalt kehvades oludes. Korda sai maja fassaad ja tehti soojustus. Nimekiri on tehtud töödest pikk: linnasauna rajamine, muusikakooli remont, tiibklaverite soetamine ja veel paljud teised ettevõtmised, ” rääkis endine linnapea.
Eva Kamsi valitsemisaega langesid arutelud Elva uue spordihoone ja ujula rajamise üle. Linn vajas toona ning vajab nüüdki mõlemat. “Mina seisin mõlema eest. Valdade ühinemislepingus oli punkt, et ühinemisest saadav riigipoolne toetus kulutatakse ujulale. Praeguseks, nagu teame, on projekti muudetud ja Elva saab spordihoone. Ujula on pandud ootele. Sellest on kahju. Niipalju kui mina omal ajal inimestega rääkisin, pooldasid kõik ujulat,” möönis Eva.
Ka linna heakord oli üks südamelähedasi teemasid. Tänavapilti ilmusid lilleamplid, korrastama asuti haljasalasid, rajati uued lillepeenrad. Isegi jõulukaunistused muutusid pilkupüüdvamateks. “Rahvale see meeldis ja oldi rahul. Elval on suvituslinna kuvand. Panime rõhku rohelusele ja heakorrale,” märkis Kams.
Alustati ka struktuurisiseselt, linnavalitsuses pidi läbi viima muutusi, muutmaks organisatsiooni töövõimelisemaks. Paljudele see ei meeldinud.
Eva Kamsil on kahju, et Maksimarket jäi Elvasse rajamata. Projektile sai takistuseks, et linna maad Turuplatsi pargis tuli kasutada parklaks, mistõttu park oleks muutunud väiksemaks.
“Tuli maha võtta mõned puud ja seda opositsioon ei andestanud. Sattusin “Kuu-uurijasse.” Katrin Lust oli võttegrupiga ukse taga. Saates oli esitatud palju faktivigu, mille osas pressinõukogu tegi hiljem õigeksmõistva otsuse minu kasuks, aga Maksimarket jäigi tulemata, ” võttis Eva jutu kokku.
Eva Kams on täna tegev kinnisvaraäris, ta juhendab laulukoori ja on Elva vallavolikogu liige (Valimisliit Elva Vallakodanik).
