XVII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis avatakse sel nädalavahetusel näitus „Plats! Väärikas kahanemine” („Square! Positively shrinking”) www.positivelyshrinking.ee, mis keskendub kahaneva elanikkonnaga väikelinnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Näituse kuraatorid on Jiří Tintěra, Garri Raagmaa, Kalle Vellevoog, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Näitusel on esindatud ka Elva keskväljak.
Näituse kuraatorite sõnul on rahvastiku kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. „Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elukvaliteedi parandamisele ning kodukohatunnetuse ja -identiteedi tugevdamisele. Kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ning selle heaks saavad linnad ja arhitektid palju ära teha,” selgitavad nad.
Projekti kuraatorid kirjutavad oma teates, et linnade kahanemine kogu Euroopas on laialt levinud probleem ja üleminekuperioodil 1989–1991 toimunud fundamentaalsete muutuste tagajärjel on see mõjutanud tugevalt postsotsialistlikku Ida-Euroopat, kus linnastumis- ja äärelinnastumisprotsessid on avaldanud kohalikele kogukondadele rohkem mõju kui väljaränne või madal sündimus. Nii on 2000. aastast alates on 47 Eesti linnast 45 kaotanud märkimisväärse osa oma elanikkonnast.
Linnaruumi kahanemise kõige ilmsemad tunnusjooned on tühjad ehitusplatsid ja mahajäetud tööstusalad, elamute valdavalt madal kvaliteet, inetult räämas hooned ja vähene investeerimine keskkonda, mis avaldavad elanikele negatiivset mõju ja hoogustavad allakäiku veelgi.
„Plats! Väärikas kahanemine” uurib lähemalt deurbaniseerumisega seotud sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid ning pakub kahanevatele linnadele lahendusi uue identiteedi loomiseks hoonete lammutamise, aktiivse elamupoliitika, ajalooliste hoonete taastamise ja linnaruumi taaselustamise kaudu.
Näitus, kus peamine roll on videoesitlustel, keskendub EV100 arhitektuuriprogrammi raames valminud projektile „Hea avalik ruum”, mis on tähelepanuväärne näide kahanevate linnade linnaruumi sekkumisest. Eesti 100. aastapäeva puhul ellu kutsutud algatuse eesmärk oli anda 2020. aastaks uus nägu 15 Eesti linna keskusele ja avalikule ruumile. 2018. aastal valmisid Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljak, 2019. aastal uuendati Võru ja Kuressaare keskväljak ning 2020. aastal valmisid Elva ja Rakvere keskväljak.
17. Veneetsia arhitektuuribiennaali teema on „How will we live together?” („Kuidas me hakkame koos elama?”) ning selle peakuraator on Liibanoni arhitekt Hashim Sarkis. Eri riikide kuraatoreid julgustatakse mõtlema, kuidas saaks arhitektuur lahendada üleilmseid probleeme, mis nõuavad ühist tegutsemist.
„Nõudlus hea elukeskkonna järele üha kasvab, pole oluline, kus ja kuidas me üheskoos elame. Näituseprojekt „Plats! Väärikas kahanemine” aitab teadvustada arhitekti olulist rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel,” vastavad Eesti paviljoni kuraatorid Sarkise üleskutsele.
Inimeste igapäevaelu täielikult ümber korraldanud epideemia on muutnud selle arutelu veelgi olulisemaks: „Asjade tegelik väärtus saab selgeks siis, kui me neist ilma jääme,” lisab Eesti paviljoni komissar, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. „Praegused olud on ilmekalt näidanud inimeste vajadust näost näkku suhtlemise ja kvaliteetse ruumi järele, kus niisugune suhtlus aset võiks leida.”
Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel käivitati Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalevate riikide ühine digiplatvorm Biennale Pavilions (www.biennalepavilions.com). Platvormi koondab kokku info ettevõtmises osaleva 20 rahvuspaviljoni näituste kohta, lisaks on võimalik selle kaudu osa saada paviljonide avasündmustest. Biennalepavilions.com eesmärk suurendada biennaalist osasaajate arvu ja tõsta rahvuspaviljonide ekspositsioonide väärtust ning nähtavust. Loodud platvorm ei asenda küll füüsilisel kujul toimuvat põhisündmust, kuid suurendab selle mõjukust.
