30 aastat tagasi, 1990. aasta 23. märtsil tulid Elva ja Elva kandi mehed ning mõned naised kokku vanasse pritsumajja koosolekule. Mõni päev varem oli tänavatele kleebitud kuulutused, milles kutsuti elvalasi taastama Eesti Kaitseliitu.
Kuigi Balti kett oli juba olnud ja ka öölaulupidusid peetud, oli 1990. aasta märtsis veel siiski nõukogude aeg, mis tähendab, et Kaitseliidu taastamine oli selgelt riigivastane tegu. Kokkutulnuid oli palju, ligi 50 meest ja naist. Päris palju oli pritsumehi, kuna nendel oli lühike maa tulla, kuid oli ka täesti erinevate valdkondade esindajaid erinevas vanuses peaaegu poistest kuni eakate meesteni välja.
Kõik ootasid põnevusega, mis juhtuma hakkab. Kuni oodati koosoleku kokkukutsujaid, teadsid vanemad mehed pajatada lugusid Kaitseliidust enne okupatsiooni.
Vaid pisut rohkem kui kuu varem, 17. veebruaril oli Kaitseliidu taastamisele alus pandud Järvakandis, kus 125 meest ja naist andsid oma allkirja Kaitseliidu taastamise otsusele. Elvasse oligi kohale tulnud üks organisatsiooni taastamisel osalenud mees, Harri Henn (Henn kogus tollal kuulsust ka kui Lenini kuju mahavõtja Tartus – toim.).
Kõik ootasid, et Henn tuleb ja räägiks sellest, mis Kaitseliit on, mis on organisatsiooni eesmärgid ja põhimõtted, kas järgitakse ajaloolist joont või tehakse midagi uut, kuid Henn teatas sisse astudes peaaegu kohe, et noh, mehed, nüüd taastame Kaitseliidu. Ja rohkem tarka juttu ta enam ei rääkinudki.
Enamik kokkutulnuid sellega rahul ei olnud, hakati esitama küsimusi ja tekkis elav arutelu. Lõpuks otsustati, et Kaitseliidu taastamine on väärt mõte, kuid vaja on täpsustada põhimõtted ja organisatsiooni eesmärk ning tegevus. Valiti algatustoimkond, kellele tehti ülesandeks luua kontakt Kaitseliidu juhtkonnaga ning uurida välja vastused küsimustele, mis koosolekul olid üles kerkinud.
Juhtus aga nii, et Harri Hennu ega tema poolt pakutud kandidaate sellesse toimkonda ei valitud. Nii juhtuski, et Henn lõi mõni päev hiljem Tartus uue üksuse, mis sai nimeks Tamme rühm, hilisem Tamme malevkond.
Elvas aga hakkas asi arenema. Algul loodi järgmiste nädalate jooksul Elva kompanii, mille ümber suveks koondusid ümberkaudsed rühmad Nõost, Kongutast ja Rannust, hiljem ka Rõngust ja Kongutast. Nii sai Elva kompaniist malevkond ja 1991. aastal liitumisel Otepää malevkonnaga moodustati Tartumaa malev.
1992. aastal õnnistati Elva kirikus Tartumaa maleva lipp, mis on Tartu maleva lipuks ka täna. 1993. aastal korrastati Kaitseliidu organisatsiooni ja ajalooliselt ühte malevasse kuulunud Elva ja Otepää malevkonnad lahutati, Otepää läks Valga maleva koosseisu, Elva aga koos teiste Tartumaa malevkondadega ühendati Tartu malevaga.
Elva malevkonnal on olnud märkimisväärne osa Kaitseliidu tegemistes organisatsiooni taastamisjärgsetel aastatel. Elva mehed olid väljas 1990. aasta septembris toimunud aktsioonil „Riigipiir“, ja kõigil olulisematel iseseivuse taastamisega seotud operatsioonidel. Tänu heale distsipliinile ja üldisest paremale väljaõppele anti Elva malevkonnale tähtsaid ülesandeid nagu 1991. aasta suvel augustiputši päevil Toompea kaitsmine ja paar päeva hiljem EKP hoone ülevõtmine. Elva kaitseliitlased osalesid korrakaitseoperatsioonidel kodus ja Ida-Virumaal, Vene sõjaväe varade ülevõtmisel Valgas ja nii mõnelgi eriülesandel, millest täna veel väga avalikult rääkida ei saa.
Nii mõnigi Elvast või Elva kandist pärit noormees on just Kaitseliidust saanud selle „pisiku“, mis on teda pannud valima kaitseväelase elukutset. Aga on ka neid, kellele Kaitseliit on andnud tõuke karjääri tegemises mõles teises vallas, olgu selleks siis päästeamet või politsei.
Ma tänan kõiki elvakaid, kes 1990. aastal ja hiljem on andnud oma panuse Kaitseliidu taastamisse ja arendamisse. Õnnitlen teid 30 aasta möödumise puhul Kaitseliidu taastamisest Elvas!
Eesti eest!
Brigaadikindral Riho Ühtegi on Kaitseliidu ülem ja Elva malevkonna asutajaliige.
