ARE ALTRAJA SOOVITAB VEREVI RANNAALA DETAILPLANEERINGU KÜLMUTADA JA TEGELEDA JÄRVE SEISUNDI PARANDAMISEGA

Neljapäeva õhtul toimub Elva volikogu saalis arutelu Verevi rannaala detailplaneeringu üle, kuhu on oodatud ka vallarahvas. Kuid ettevõtja Are Altraja loodab, et volikogu poolt vastu võetud Verevi rannaala detailplaneeringut siiski ei rakendata. Probleemiks on tema hinnangul, et planeeringuga antakse võimalus hoonestada Verevi rannas liiga suur ala, mis ei sobi Verevi järve äärde ei mahult ega asendilt. Meil ei ole vaja suurt rannahoonet koos väikse spaa ja ujulaga, meil on vaja ujulat elvalastele ja Elva lastele, arvab Altraja, kelle arvates on ujula õige koht Arbi järve ääres, kus seda ka spordihoonega koos hea majandada.

„Elvas on ujulat vaja eelkõige lastele ja koolidele. Seetõttu minu ja Rein Abeli poolt välja pakutud variant, et ujula tuleks ehitada korralik, kuuerealine, 25-meetrine koos väikelaste basseini ja jaccuzi’ga, aga mitte mingi spa,“ kommenteerib Altraja.

Ettevõtja sõnul tuleks ujula ehitada spordihoone jätkuks, nagu see oli algselt planeeritud ja Verevi järve randa tuleks ehitada 600-800 ruutmeetrine korralik rannahoone koos duširuumide, restorani, kohviku, vetelpääste ruumide ja erinevate inventuuride ladustamise ruumidega. Lisaks tuleks see tuleks ehitada võimalikult Tartu maantee äärde ja võimalikult Tartu-poolsesse ossa, et võimalikult palju säilitada tänast liivaranda.

„Järgmiseks on oluline see, et täna oleme liiga fokusseerinud oma tegevuse detailplaneeringu üle arutlusele, aga probleem on tegelikult palju suurem. Verevi järve üldine, tehniline vee seisund, mis ei kannataks välja isegi viimasena mainitud uue rannahoone tekkimisega kaasnevat publiku kasvu,“ arvab Altraja, kes on Sportlandi asutaja ja ka Elvas aktiivne ettevõtja.

Are Altraja sõnul tuleks Verevi järv ennem puhastada, tõsta vee tasapind algsele tasemele ehk tänasest tasapinnast meeter kõrgemale, millega veepiir nihkuks umbes 2,5 meetrit tänasest piirist liivaranna suunas. Alles siis tasub uuesti vaadata seda, millise, kuhu ja kui suure hoonega hoonestada rand. Mees väidab ka, et väiksema rannahoone saaks ehitada juba lähtuvalt tänasest kehtivast detailplaneeringust.

Altraja kommenteerib kavandi sündi: „Nii rannahoone kui ka ujula kavand on minu initsiatiivil tehtud koos väikse sõpruskonna või mõttekaaslastega Elva linnast nagu Rein Abel ja veel mõned inimesed. Nendel plaanidel, mis on levinud, palun mitte vaadata ujula täpset asukohta. Seda ujulat saab ja tuleb nihutada pargi poole, kus maapind on mineraalsem ja mitte nii turbane, et vältida liigselt ülikalliks minevat ehitust.“

„Ma näen seda, et millegi ja kellegi huvides püütakse tekitada täna miniujula, minispaa, tubade ja majutuskohtadega sisustatud hoonet Verevi randa uue detailplaneeringuga. Aga see hoone peab esiteks leidma need investorid. See protsess algatati ammu enne COVID-19 ja täna me kõik teame, mis toimub majutuskohtadega majutustööstuses,“ lisab Altraja.

Tema sõnul on tervikuna äririskid on nii suured, et vaevalt leidub ettevõtjat, kes tahaks seda hakata hoonestama etteantud detailplaneeringu kohustuse raames – detailplaneering paneb siiski hoonestajale kohustuse midagi välja ehitada.

Are Altraja sõnul ei ole mõtet väiksel spaad, vaid Elva vajab korralikku spaad, ujulat, mille saaks ehitada tondilossi koha peale. Selle eeskujuks võiks olla näiteks Rakvere Aqva spa, aastaringselt toimiv asi. Siiski antud hetkel sobiks spordihoone jätkuks ujula, mis on eelkõige ujumise, treenimise ja kooliõpilaste jaoks funktsionaalne asutus. See ei peaks hõlmama ööbimist ega leisure spaad.

Ettevõtja meelest peaks ujula olema eelkõige laste ja linnarahva jaoks. „Nii või naa peab selle korraliku spaa rajama erakapital, aga nii-öelda selle linnaujula ja kooliujula jaoks tuleks pidada läbirääkimisi riigiga, saada sellel teel lisatoetust ja teha see ujula siiski ära kooli jätkuks. See on eelkõige meie lastele, 1.-6. klassi lastele,” selgitab Altraja. “Nii nagu spordihoone tõstab tervist ja koolikvaliteeti, nii peaks seal olema ka ujula. Muidugi oleks see avatud ka linnarahvale ja rahuldaks funktsionaalses mõttes kõik need vajadused, mida Elva inimesed otsivad.”

Are Altraja  otsene soovitus vallavalitsusele oleks külmutada või lükata edasi selle detailplaneeringu kehtestamine, kuna olemasolev detailplaneering juba lubab seda. „Ma ei viskaks seda tehtud tööd minema, aga ma külmutaks selle senikaua, kuni tekib korrektne visioon korrektsest ujulast ja kuniks meil Verevi järv on puhtaks tehtud – minu hinnangul kulub selleks umbes miljon eurot,“ hindas Altraja.

Mehe sõnul tuleks veetasapind tõsta nii kõrgele, et veehulk oleks loomulik ja vajalik Verevi järve normaalseks toimimiseks. Altraja sõnul projekteerijad, kellega ta ühenduses on olnud, ütlevad, et Verevi järve on vaja aereerida, ehk õhku pumbata, kuna muidu on alumised kihid õhunäljas ja tekivad mürgised ühendid. Selleks aereerimiseks oleks vajalik teha järvele purskkaev, mis pakuks ka silmailu, aga mis tegelikult on funktsionaalses mõttes oluline. Seda on Altraja sõnul rääkinud ka vee-ehitiste ja järvede projekteerija Enn Kulp.

„Järve on uurinud Eesti kõige prominentsemad järveuurijad nagu näiteks Ingmar Ott. Tuleks kuulata nende akadeemikute ja professorite nõuandeid ja kiiremas korras fokusseerida mitte ranna täis ehitamisele, vaid peatada detailplaneeringu menetlus seniks ajaks, kuni Verevi järv on saanud oma seisundilt oluliselt paremaks.“

Neljapäevasest Verevi järve detailplaneeringu avalikust arutelust ootab Are Altraja eelkõige seda, et needsamad faktid, teesid ja mõtted teadusmeeste poolt põhjendatult oleksid kõik arutelus laual ja käidaks diskussiooni käigus läbi. Lisaks soovib ta, et vallavalitsus saaks aru sellest, et keegi ei ole vastu Elva vallas asjade arendamisele, vaid neid tuleks teha õiges järjekorras ja sellest otsast alates, mida on hädatarvilikult vaja.

„Täna ei ole vaja meil suurt rannahoonet koos väikse spaa ja ujulaga Verevi randa. Meil on vaja esimeses järjekorras elvalastele ja Elva lastele ujulat ja väikelastele lastebasseini, kus vesi on 31 kraadi. See peab olema ilusas kohas miljöövaatega ja heade parkimisvõimalustega. Kõik see on täna uue spordihoone ümber ideaalselt olemas.“

Altraja sõnul on oluline, et lapsed saaksid kooliajal minna ujuma väliriideid selga panemata mööda galeriid: „See on see, mida on vaja, ja selle ürituse nimel tuleks kulutada valitsuse ja projektirahastajate treppe ja uksi, et me saaksime selle resultaadi.“

Ettevõtja sõnul on detailplaneering siiski täitnud väga hästi oma rolli, kuna on toonud välja Elva linna väärtused ning eripärad. See protsess on aidanud Elvat kirjeldada täpsemini ja õigemini ning näha asju ja liikuda selle suunas, mida meil tegelikult kohe ja praegu vaja on.