Juhtimis- ja personalispetsialist ning lasteaed Murumuna lapsevanem Karin Abel saatis vallavolikogu liikmetele kirja lasteaedade ühendamise teemal. Abel leiab, et ainuüksi vallavalitsuse enda paberitest selgub, et lasteaedade juhtimise ühendamisest saadav sääst oleks minimaalne, sest samas tuleks luua juurde uusi, senisest parema palgaga ametikohti. Samas hoiatab ta, et juhivahetusega kaasneb pea alati senistest töötajatest osaline ilmajäämine.
Kritiseerida on alati märksa lihtsam kui teha ja seetõttu erinevate probleemide ilmnemisel ma isiklikult alati püüan esiteks inimestega otse suhelda. Enne selle kirja kirjutamist olen osalenud jaanuarikuisel kaasamisseminaril Elva kultuurikeskuses, vestelnud telefonitsi vallavanemaga eelmisel nädalal ja osalesin eelmise nädala neljapäeval Lasteaed Murumuna personali kohtumisel valla esindajatega.
Isiklikult olen tajunud, et ükski nendest vestlustest pole olnud kahepoolne, vaid rohkem sarnanenud sellele, et valla esindajad on kokku kutsunud inimesed, et teha neile selgeks, kuidas asjad hakkavad olema.
See kindlasti on kommunikatsioon, aga ma pole kindel, et kas ka efektiivne. Mulle endale tundub, et LA Murumuna arvamused, ettepanekud, soovid ja soovitused on üsna pealiskaudselt tagasi lükatud ja vastuväiteid esitatud üksteist välistavate argumentidega. See on ka põhjus, miks ma täna selle arvamusavalduse olen koostanud.
KUI VAHETUB JUHT, VAHETUB OSA KAADRIST
Ma ei ole vastu Elva vallavõimule, aga ma olen vastu toimivate organisatsioonide lõhkumisele eesmärgiga saavutada midagi abstraktset ja hüpoteetilist.
Mõned argumendid, mida Elva vallavalitsus oma seletuskirjas ei ole välja toonud või millega seni pole arvestatud: esiteks, juhi vahetumisega tekib keskmises organisatsioonis kaadri vahetus suurusjärgus 10- 30%. Periood, mil üks juht lahkub ja uus tuleb on töötajatele aeg, mil neid keegi ei toeta. Selline olukord toob igasse meeskonda turvatunde vähenemise ja ärevuse kasvu.
Uuel juhil kulub uude rolli sisse elamiseks vähemasti kvartal, tavaliselt pool aastat, et tema meeskond hakkaks teda usaldama, et päris kommunikatsioon saaks hakata toimima. See on periood, mil töötajad on rohkem avatud uutele pakkumistele. Eestis tervikuna on kõikide tasemete haridusasutustes töötajaid vähem kui tarvis oleks ja kõik õpetajad on olulised. Minu kui personalijuhi ja juhtide koolitaja soovitus oleks, mitte tekitada ebakindlust ja suurendada lahkumiste potentsiaali kui pole 100% kindel, millist tulemust saavutada soovitakse.
OTSEKONTAKT LOEB
Teiseks, avatud suhtluse tekkeks on vaja aega ja tähelepanu. Eelnõu pakub üsna vähe hüvesid, kuid vähemasti aasta aega kestvat ebakindlust lasteaedade personalile.
Elva lasteaed Murumuna on juhtimise poolest heaks eeskujuks paljudele ettevõtetele. Direktor Kadri Joost on emotsionaalselt ja füüsiliselt õpetajatele igapäevaselt toeks. See näeb välja selliselt, et kui mitte iga päev, siis nädalas korra vähemasti käib direktor läbi kõik rühmad ja suhtleb õpetajatega otse. Seda ma ütlen enda kui lapsevanema kogemuse põhjalt. Need on sellised väikesed, aga olulist mõju avaldavad tunnustusretked. Õpetajad tunnevad, et neist hoolitakse ja neid kui töötajaid väärtustatakse. Samuti on seeläbi võimalik märgata ja tegeleda erinevate probleemidega, mis võivad rühmades avalduda, millega on lasteaias ka tegeletud.
Füüsiline kohalolu ja 1:1 vestlused on viimaste uuringute järgi väga oluliseks teguriks, kuidas kõrge sooritusega meeskondades tulemusi saavutatakse. Neljale lasteaiale ühe juhi määramisega täidetakse küll faktiliselt vajadus ning elu muutub valla jaoks lihtsamaks, kuid väheneb õpetajate kontakt otsese juhiga ning see vähendab turvatunnet ja suurendab ärevust.
Kui töötaja ei saa oma ärevust maandada juhile, siis teeb ta seda alateadlikult kas lastele või on viisakas ja tõmbub endasse. See ei võimalda sama efektiivselt laste jaoks olemas olla. Selline käitumismuster toimub igas organisatsioonis, kus juht on liiga kaugel ja töötajatel puudub võimalus oma muresid ja rõõme kellelegi suunata.
REAALNE SÄÄST ON ILMSELT VAID 5000 EUROT
Vallavalitsus põhjendab liitmist kokkuhoiusooviga. 5000 eurot aastas kokkuhoidu on võimalik saavutada ainuüksi sellega, et Järve lasteaed liidetakse Õnneseene lasteaia alla ja see otsus on juba langetatud.
Lugedes seletuskirja, siis 68 587 euro suurune number on saavutatav kui ei lisandu kolmandat õppejuhti ja ei võeta tööle tugispetsialisti. Üks lause varem samas seletuskirjas väidab, et nende ametikohtade loomine on haridusvõrgu analüüsi järgi siiski vajalik. Sellest tulenevalt on number 68 587 eurot eksitav ning reaalne sääst ei ole suurem kui 5000 eurot.
Pean oluliseks välja tuua, et seletuskirja järgi kogu ühendamiseprotsessi läbiviimine tekitab lisakulusid summas 15 000 eurot, mis omakorda tähendab, et rahalist võitu Elva valla elanikud sellest protsessist ei näe enne kui nelja aasta pärast.
Kui 18. jaanuaril 2023 kogunes grupp inimesi arutama Järve lasteaia liitmist, siis seal öeldi, et seda liitmist tehakse raha säästmise eesmärgil. Järelikult peaks 5000 eurone suurune sääst olema juba tekkinud ning suurema liitmise võib jätta kaugemasse tulevikku. Sellesse perioodi, kus Eesti Vabariik on üle vaadanud haridustöötajate palganumbrid ning loonud süsteeme, kuidas muuta haridusvaldkonda tervikuna töötajate jaoks atraktiivsemaks.
Hetkel liigume kursil, kus meie riigis järgmise viie aastaga väga suur hulk õpetajaid ei ole enam füüsiliselt võimelised tööd tegema, sest kuigi nad on tublid, on ka pensionäride töökusel omad piirid. Valdkond vajab riiklikku sekkumist, kolm-neli aastat tagasi tehtud analüüside pealt ma hetkel ühendamisotsuseid ei julgeks teha, saati et need ei anna ka lühemas perspektiivis mingit mõju valla eelarvele.
UUTEL JUHTIDEL KÕRGEMAD PALGAD
Vallavalitsus kinnitas, et uue direktori palk saab olema suurusjärgus 30-40% suurem kui praeguste direktorite palk ning tõstetakse ka õppejuhtide töötasusid. See argument ja suurusjärk juba iseenesest on üsna kõnekad: võtame töötajatelt, kes juhti vajavad, juhti vähemaks, et oleks vallavalitsusel lihtsam.
Vald ei ole välja toonud, et sellise liigutusega kaasneks vallavalitsuses koha koondamine, mis minu hinnangul peaks olema selle liigutuse väga loomulik kaasprodukt. Kui väheneb tööaeg, siis peaks vähenema ka töökohti.
Seletuskirjas on kirja pandud ilusad, kuid õpetajate vaatest sisutühjad sõnad. Praktilist väärtust mitte pakkuvad, samas töökoha ebaatraktiivsust suurendavad. Lõik seletuskirjast: „Juhtimise ühendamise stsenaariumi puhul toodi tugevustena välja strateegilisema juhtimise ja uue juhtimiskultuuri loomist koos kulude kokkuhoiu ja bürokraatia vähendamisega, paindlikumat õpetajate töökorraldust ja asendamiste süsteemi. Samuti meeskondade arendustegevuste ja koolituskulude optimeerimist ning asutuste sobilikku logistilist asukohta piirkonnas
Otsus selle üle, kas juhtimine toimib või ei toimi, peaks tulema mingist tagasisidest. Elva lasteaed Murumuna töötajad, lapsed ja lapsevanemad on hinnanud lasteasutuse tööd väga kõrgelt. Lasteaed on osalenud erinevates projektides, toimub projektõpe, kasutusel on laste jaoks toimiv lasteaeda harjutamise süsteem. Lapsed ja vanemad on rahul, milleks on vaja koostada uusi dokumente?
Bürokraatiat tekib juurde, kuna lasteaiad ei saa enam teha vajaduspõhiseid otsuseid, vaid tuleb pidada läbirääkimisi kõigi majadega ning on väga keeruline kui mitte võimatu leida lahendusi, mis kõigile võrdselt hästi sobiksid. Jällegi, ma ei räägi konkreetsest juhtumist, vaid see on tervikuna juhtimise kitsaskoht suurte organisatsioonide puhul ning haridus on Eestis tervikuna valupunkt, ma oleksin väga ettevaatlik tormakate otsuste tegemises organisatsioonides, mis toimivad hästi.
PAINDLIKKUS KELLELE?
Paindlikkuse ja asendamiste süsteemis jääb arusaamatuks, kellele paindlikkust pakutakse, kas töötajatele või vallavalitsusele? Praegune tööturg on aktiivselt dikteerimas töötajate nõudmisi, aga seletuskiri toob välja vallavalitsuse vajaduse saavutada lasteaedade käest suuremat paindlikkust, mis ei pruugi olla kooskõlas Elva valla elanike ja haridustöötajate vajadustega.
Soovitan vallavalitsuse haridusosakonnal keskenduda rohkem sellele, kuidas muuta Elva valla haridusasutused turvaliseks ning atraktiivseks noortele peredele, kes võiksid siia kolida ja siia maksumaksja raha tuua. Vallavalitsuse ettepanek asendada toimiv süsteem ebakindlusega tundub ebaratsionaalne aja ja ressursi kasutus. Soovitaks vallavalitsusel mõelda välja strateegiaid, kuidas aidata Elva valla haridusasutustel leida täna ja tulevikus häid töötajaid.
Tuleks mõelda, mida teha, et pakkuda olemasolevatele töötajatele turvatunnet, et õpetajad julgeksid lasteaedades ja koolis ennast kehtestada ning tagada seeläbi turvalisus kõikidele õppuritele erinevatel tasemetel. Kui haridusasutused on turvalised, siis saab üldine ärevus nii õppurite kui õpetajate seas langeda ning alanenud ärevustasemega klassides on võimalik rohkem tegeleda efektiivse õppimise ja enda arendamisega. See omakorda muudab kooli atraktiivsemaks ka noortele ja tublidele peredele, keda ma loodan, et vald soovib meie kogukonda juurde.
Elva Gümnaasiumile uue direktori leidmise juhtum võiks olla ilmekas näide, et paberil võib tunduda hea uue juhi leidmine, aga praktikas on see selles organisatsioonis töötavate inimeste jaoks väljakutseid pakkuv.
KOORMUS VALLAVALITSUSES VÄHENEB?
Teen ettepaneku Elva Vallavolikogule lükata tagasi Elva Vallavalitsuse ettepanek lasteaedade ühendamiseks, kuna välja toodud argumendid on vastuolulised ning praktikas raskesti teostatavad ning puudub selge arusaam, kellele või milleks seda ühendamist vaja on. Teiseks, kui Elva Vallavalitsus kaalub otsuse vastu võtmist, siis palun nõuda selle juurde vallavalitsuses ühe koha koondamist. Seletuskiri väidab, et liitmine vähendab vallavalitsuse töökoormust ja on selgusetu, miks seda kokkuhoiuaspekti pole seni välja toodud. Kolmandaks, paluda vallavalitsuse käest tööplaani, kuidas plaanitakse muuta Elva valla haridusasutusi turvalisemateks ja atraktiivsemateks töökohtadeks, sest olukord haridusmaastikul seda nõuab ja selle puudumine on tekitanud valla elanikes palju ärevust ning ebavajalikku üleriigilist kuulsust.
Karin Abel on Elva elanik ja lasteaed Murumuna lapsevanem. Ta on tegev Elva Keegel ja Resto ning Elva keegliklubi tegemistes. Enne elu Elvas töötas Karin Abel personalijuhina rahvusvahelises audiitorbüroos KPMG ning praegu töötab ta sama tööandja juures osalise koormusega sise-coachina.
