Meie unistused on märgatavalt mitmekesisemad kui ainult ujula, ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et vald peaks ujula ehitama avaliku raha eest, kirjutab Elva abivallavanem Marika Saar. Meie vaatame Elva valla visiooni laiemalt, kui lõhki laenamine ja iga hinna eest ujula rajamine.
Üks omavalitsuse tugevuse näitajaid on see, kui palju suudetakse kaasata vallaelu arendamisse välisvahendeid, on need siis projektitoetused või erasektori investeeringud. Verevi rannaala detailplaneeringu üks eesmärke lisaks ehitusala laiendamisele oli ja on erainvestori kaasamine. Ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et vald peaks ujula ehitama avaliku raha eest, sest kusagil Eestimaa nurgas on mõni väikevald seda teinud. Vaatame Elva valla visiooni laiemalt, kui lõhki laenamine ning iga hinna eest ujula rajamine.
Ka mina olin linnavalitsuse liige ja osalesin ühinemisläbirääkimistel, kui kerkis päevakorda ujula ehitamise plaan. Ja see olekski olnud mõistlik teha juhul, kui prognoositud ehitusmaksumus ei oleks peaaegu kahekordistunud esialgsega võrreldes. Nii suure hinnavahe põhjus võib seisneda nii liiga optimistlikus esialgses prognoosis kui ka projekteerimisel selgunud tõsiasjast, et Arbi kaldale saab ehitada hoone vaiadele, mis muudab ehitusmaksumuse liiga kalliks.
Ujula tegemine polnuks õiglane ülejäänud valdkondade suhtes
Seega tuli ujula ehitamise plaanist spordihoone külge loobuda, sest vallal ei olnud nii palju raha ja laenuvõimekust ning see poleks olnud õiglane ka kogu ülejäänud valdkondade ja arengute suhtes. See otsus ei näita nõrkust, vaid vastutustunnet. Selle asemel, et ujula mõtted lükata kaugele tulevikku, asus vallavalitsus leidma lahendusi, et kaasata ujula ehitamiseks erasektori investeeringuid. Kui üldse rääkida avaliku sektori ja erasektori koostööst investeerimisel (PPP-public-prive-partnership), siis on ujula/veekeskus/saunakeskus/SPA just seesugune projekt, mis võiks erainvestoritele huvi pakkuda. Vaevalt, et ettevõtjaid kõnetaks raamatukogu rajamine või kultuurimajade kaasajastamine.
Miks ma ei poolda avaliku raha eest hetkel ujulat rajamist seni, kuni on olemas kasvõi õhkõrn võimalus seda teha investori kaasabil? Elva valla laenuvõimekus on järgmistel aastatel ligi 60%, aastaks 2024 on vallal praeguste plaanide järgi võlakohustusi juba 15 miljonit eurot. Meie iga-aastased põhitegevuse kulud on sel aastal näiteks 22 miljonit eurot. Isegi kui me tõstaks veelgi laenukoormust, siis arvestama peab sellega, et ujula ülalpidamine on arvestatav kulu kogu valla eelarvele ning üksi ujula ei ole veel omanikele kusagil kasumit teeninud.
Minu vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, sotsiaalvaldkond ja tervisedendus, see teeb kokku ligi 85% kogu eelarve kuludest. Elva vallal on 28 hallatavat asutust ning lisaks on tegutseb valdkonnas kolm sihtasutust, mis saavad vallalt toetust või vald ostab neilt teenust. Ma ei välista, et nende valdkondade sees on võimalusi kulude optimeerimiseks, aga meie unistused on oluliselt mitmekesisemad kui ainult ujula.
Hariduskulusid on võimalik optimeerida ning me peamegi seda tegema, sest meil on vajadus tugevdada koolide tugispetsialistide meeskondi ja maksta neile tänasest enam. Meil on õpetajate töö toetamiseks vaja täiendavalt kooli ja lasteaedadesse abiõpetajaid, kes aitavad õpetajakoormust vähendada ja läbipõlemist vältida. Meil on vaja täiendavat raha projektideks, mis toetavad noorte ettevõtlikkuse arendamist. Tahame, et meie lapsed saaksid käia kultuuri kogemas teatrites, muuseumites, kunstisaalides. Elva vallas on vaja paremat transpordiühendust, et noored saaksid kasutada paremini pakutavaid võimalusi, me võiksime tänasest veelgi enam panustada huvitegevuse mitmekesistamisele ja huvihariduse kättesaadavusele. Tahaksime, et laste liikumispausid oleksid kättesaadavad kõikides meie koolides ja lasteaedades, meil on vaja uuendada lasteaedade mänguväljakuid ning peame maksma koolide ja lasteaedade juhtidele tänasest kõrgemat palka.
Noorsootöös vajame juurde täiendavalt inimest, kes tegeleks valdkonna koordineerimise ja arendamisega. Elva vallas on tegusad noorsootöötajad, kelle töötasu on vaja järgnevatel aastatel kindlasti tõsta ning selles valdkonnas on sadu ideid noortega tegelemiseks, mis vajavad rahalisi vahendeid.
Elva vald panustab Euroopa kultuuripealinna projekti Tartu 2024 üle saja tuhande euro, kuid see on nii-öelda liikmemaks, mille eest saame meediakajastust, koolitusi, tuge ja nõustamist, väikeettevõtjad saavad ligipääsu platvormile, kus oma teenuseid tutvustada. Kuid kõik need ägedad üritused, mida me tahaksime oma inimestele ja külalistele pakkuda, vajavad täiendavat rahastamist. Järgmisel aastal peab kultuurivaldkonna rahastus kasvama. Olles mitmeid aastaid pidanud hindama linna ja valla projektitoetuste taotlusi, siis näen, et ka projektitoetuste vahendid peavad tõusma, sest meil on vallas nii palju inimesi, kes on valmis ise panustama ja pakkuma mitmekesiseid üritusi.
Tänu riigi täiendavatele investeeringutele saavad Puhja seltsimaja ja Konguta rahvamaja uued fassaadid, kuid täiendavaid uuendusi lisaks vajavad nii need hooned kui ka Rannu rahvamaja. Elvas vajab täiendavat rahastust Hellenurme mõis, mis on tõeline pärl, kuhu sobiks välja arendada loovkeskus inspireerituna sealt kandist pärit Konrad Mägi tähelennust.
Elva lauluväljak vajab uuenduskuuri, me peame algatama arutelud, kuidas teha neid investeeringuid nii, et anda laulukaarele juurde funktsionaalsust. Miks mitte ehitada laulukaar külastuskeskuseks (jah, hoone on ühtlasi nii laulukaar kui külastuskeskus), kus oleks võimalik esitleda Elva piirkonna rikkalikku ajalugu. See annaks võimaluse moodustada Arbi järve ümber koos keskväljakuga mõnusa tervikliku avaliku ruumi. Jah, see on ka hetkel unistus ning kindlasti eelarvestrateegiasse ei mahu, kuid me peame unistama ja tegema ettevalmistusi paljudeks muudeks projektideks ja objektideks lisaks ujulale.
Spordivaldkonna arendustesse ja plaanidesse mahub ka kordades rohkem mõtteid ja ideid kui ujula. Meil on plaanis Elva linnastaadioni rekonstrueerimine, kuid kui mõelda suuremalt ka staadionimaja võimaluste ja arenduste peale, siis hetkel planeeritud summa jääb selleks liiga väikseks. Ettevalmistamisel on spordi- ja puhkepargi projekt, mis oli ka umbes viis aastat tagasi utoopiline unistus, kuid tänaseks on avanenud loodetavasti võimalus see ära teha. Eelmine suvi oli üks aktuaalsemaid teemasid sotsiaalmeedias meie staadionite korrashoid ning erinevaid spordiobjekte, mida hooldada ja arendada üle vallas on umbes poolsada. Hetkel me lähme tempoga investeeringuteks 50 000 eurot aastas, kuid selge, et sinna oleks vaja suuremat rahastust, et saavutada hädavajalik tase.
Puhja jalgpallurid unistavad miniarenast, vaja oleks täiendavalt juurde vahendeid talveks uisu- ja suusaradade rajamiseks ja hooldamiseks. Me peame võtma fookusesse ka matka- ja terviseradade korrashoiu ja arendamise, sest need on meie rikkus, mida pakkuda ka külastajatele. Vald peaks senisest enam suunama raha noortespordi toetamiseks ning looma võimalusi ka olümpialootuste täiendavaks toetamiseks.
Sotsiaalvaldkonnas me oleme saanud viimastel aastatel tänu europrojektidele laiendada koduteenust, kohandada puuetega inimeste kodusid, muuta tuleohtlikke kodusid turvalisemaks. Kuid me peame senisest enam tegelema ennetustööga ning valdkond vajab lähiaastatel investeeringuid. Avanemas on võimalused teenusmajade rajamiseks, need on eakate kodud, kus nad saavad ise toimetada ja hakkama vähese toega. Elva päevakeskus vajab hädasti uusi ruume ning miks mitte ehitada uusehitis just väärikate kogunemiseks ja neile teenuste pakkumiseks. Ka selleks on vaja planeerida vahendeid, isegi kui see on vaid omaosalus.
Hiljuti toimus Sinu Elva vald LIVE, kus me rääkisime kergliiklusteede ja teede ja tänavate ehitamisest, mis karjub täiendavate rahaliste vahendite järele. Kuid kergliiklusteed on olulised nii terviseliikumise kui laste ja teiste elanike ohutuks liiklemiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Kui me jätkame samas mahus, siis kergliiklusteede võrgustik jääb pelgalt unistuseks. Kuid jälle, me peame olema siin valmis projektirahade taotlemiseks ja omaosaluste katmiseks.
Kaasamine ei tähenda, et kõigi arvamustega saab arvestada
Nagu näete, siis elu on kordades mitmekesisem kui möll Verevi planeeringu ümber. Vallavalitsust on süüdistatud selles, et me ei ole kaasavad, et me ei võtnud kuulda inimesi, kes ütlesid, et nad on selle Verevi planeeringu vastu. Kaasamine on inimeste ära kuulamine ning võimalustel nende ideega arvestamine, kuid see ei tähenda, et kõigi arvamustega saab arvestada. Kui üks ütleb must ja teine valge, siis on otsustajad need, kes peavad kaalutlema ning langetama otsuse, kas must või valge. Nii vallavalitsus kui volikogu otsustasid valge kasuks, sest näeme, et see on üks võimaluste aken Elvasse ujulaga rannahoone rajamiseks.
Elva valla üks väärtustest lisaks kaasamisele on ka avatus – uutele ideele ja inimestele. Kas me oleme Verevi teema osas olnud piisavalt avatud? Ma arvan, et nii vallavalitsuse kui Elva elanike ühine pingutus peaks olema muuta Elva vald nii atraktiivseks elukeskkonnas, et erainvestorid näeksid potentsiaali valda investeerida. Kas me suudame olla piisavalt avatud ja külalislahked, et täituks ka unistus selles, et Elvas oleks ühel päeval üks spa-hotell? Selle üle tasub mõelda, enne kui valimisvõitluses kogu Elva valla avalik maine mutta trampida. Lõpuks võidab sellest kes?
Varem samal teemal: Kärt Petser: “Väärsammudega, mida arenguks nimetatakse, kannatab Elva võlu” (05.04) Olavi Hiiemäe: “Rannahoonest, “kaugtöö tegemise võimalusest” ja võimetusest Elva rahvaga siiralt suhelda.” (02.04); Raimond Pihlap: “Vallavalitsuse mahavaikitud faktid ja valikuline ausus” (31.03); Kertu Vuks “Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,” (31.03); Märt Meesak: “Verevi ranna planeeringu läbisurumine näitas tegelikult vallavalitsuse nõrkust,” (30.03), Juhani Jaeger: “Verevi õppetund – Elva juhtimiskultuur peab muutuma”; Toomas Laatsit: “Ujula tulgu spordihoone juurde, rannahoone peab olema väiksem” (14.02); “Are Altraja soovitab Verevi detailplaneeringu külmutada ja tegeleda järve seisundi parandamisega” (03.11.2020); Jüri Allik: “Veelkord Verevi rannaala planeeringust kultuuripärandi vaatenurgast” (29.10.2020); Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (24.08.2020); Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” (11.08.2020);
