OLAVI HIIEMÄE: RANNAHOONEST, „KAUGTÖÖ TEGEMISE VÕIMALUSEST“ JA VÕIMETUSEST ELVA RAHVAGA SIIRALT SUHELDA

Verevi detailplaneeringu puhul paistab info jagunevat kaheks – miski, mida teavad kõik ja samas paistab kusagil olevat veel „miski“, mida teab vaid käputäis inimesi. Näiteks, kes on see müstiline investor, keda huvitab rannahoone puhul abivallavanema pakutud „kaugtöö võimalus,“ tõdeb keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe.

Ruumiline planeerimine eeldab selle tegijalt ruumilise mõtlemise ja ruumilise nägemise oskust, st veel olematute ehk planeeritavate asjade, hoonete, rajatiste jne ettenägemise, aga ka etteantud ruumi paigutamise ning sobitumise oskust. Teine väga vajalik omadus on analüütiline mõtlemine ehk oskus vastata küsimusele „Mis juhtub kui..?” Kui me tõesti paigutamegi selle kavandatava hoone, rajatise, objekti sellesse asukohta, kuhu seda parasjagu kavandatakse.

Elva Vallavalitsus tõestas Verevi detailplaneeringu volikokku saatmisega ja osa volikogust esmaspäeval selle vastuvõtmisega, et esiteks, otsuste tegemise juurde on sattunud inimesed, kellel need eelpool mainitud oskused vajavad veel teatud täiendamist ja peenhäälestamist või teiseks, on selle konkreetse planeeringu juures veel „miskit”, mille tegelikku sisu teab vaid käputäis inimesi, aga millest avalikult rääkida ei tohi. Olgu selleks siis keegi müstiline “investor”, kelle tegelikuks sooviks on mingi müstiline „kaugtöö tegemise võimalus” vms. (Vt Kertu Vuks: „Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega.“ 31.03.) 

Järvevaatega kaugtöö

Järjest rohkem tekib tunne, et salapärase investori soov elvalastele ja Elva lastele loodusliku veekogu ääres ujumisvõimalusi pakkuda on tegelikult suitsukate hoopis teistsugusele arendusele kui paberi peal välja pakutud. Äkki olen ma oma professioonist tulenevalt pisut rikutud mõtlemisega, aga oma 17 aastase keskkonnaeksperdi kogemuse pealt olen käes hoidnud nii mõndagi planeeringut, mis hilisematele majandusliku tasuvuse uuringutele viidates hoopiski mingiks muuks tegevuseks formuleeruvad, näiteks ujulast järvevaatega kaugtöö tegemise võimalust pakkuvateks külaliskorteriteks/kontoriteks.

Nähes Elva abivallavanema artikli pealkirja – „Ausalt ja faktidega”, tekkis juba lootusekiir, et just need eelpool mainitud kahtlused ja kõhklused, mis elvalaste keelel ja meelel juba mõnda aega keerelnud on, saavad lõpuks ometi autoriteetselt isikult ja argumenteeritult ümber lükatud… Aga…

Kahjuks ei tekitanud artikli sisusse sukeldudes küll mingitki tunnet, et minuga oleks tahetud rääkida „ausalt” ja veel vähem räägiti selles faktide keeles. Pigem võiks see sõnavõtt kuuluda omavalitsustöötajate demagoogia õpiku näidiste hulka, kus demonstreeritakse, et ka väikevalla juht suudab sama hästi hämada ja pööblile kärbseid pähe ajada kui suurlinna või riigi- ja valitsusjuhid. Selgitava rääkimise asemel viibutati hoopis manitsevalt sõrme nende Elva Facebooki kommuunis toimunud küsitlusel osalenud 988 inimese suunas, kes ei tea planeeringu tegelikke „müstilisi” tagamaid ja fakte või julgevad asjadest aru saada mõnevõrra teistmoodi, kui vallavalitsuse koridorides ja tagatubades kokku lepitud on.

Isiklikult leian, et selline suhtlusstiil valla ühe kõrgeima ametniku poolt ei vii kindlasti asju edasi koostööle ja kompromisside leidmisele – see pole demokraatlik juhtimine, vaid pigem on vallavalitsuse poolt omaks võetud valitud rahvast distantseerumise ja teerulli taktika – autoritaarne juhtimisstiil.

Liiga palju tegevusi väiksel alal

Teiseks tahaks abivallavanemalt otse „ausalt ja faktipõhiselt” küsida, et kuidas kavatseb austatud abivallavanem vägagi piiratud maa-alale ruumiliselt paigutada kõik need kavandatavad tegevused – „rannahoone koos toetavate funktsioonidega (näiteks ujula, SPA, kohvikuala, erinevad teenused, miks mitte ka võimalused kaugtöö tegemiseks), mis ka üksteist täiendaksid”. Olen jätkuvalt veendunud, et kavandamisel ei ole mitte ujula, vaid miniatuurne sulistusvann, millest saab arvestatav kuluartikkel vallavalitsuse eelarves. Samuti olen oma kogemustele tuginedes arvamusel, et SPA nimetust kandvate hoonete gabariidid on kindlasti miskit suuremat, kui esmaspäeval vastuvõetud detailplaneeringuga kehtestatud hoone mahunäitajad võimaldavad. 

Aga siin koorubki välja klassikaline suhtluskonflikt, kus üks räägib aiast ja teine osapool aiaaugust. Ehk linna- ja vallarahvas räägib SPA-st (10 rajaline ujula, laste- ja mõnulemisbasseinid, saunad, mullivannid, ravibasseinid, avarad riietevahetusruumid, kus 2+2 reeglit järgides riideid vahetada, massaažiruumid, liutorud ja suveniiride ja ujumistarvete poed ning muud atraktsioonid), vallavalitsus aga neljarajalisest sulistusvannist. Hetkel tundub, et rahvas – seesama pööbel, kelle suunas sõrmega viibutatakse, suudab mõelda oluliselt avaramalt ja pikas perspektiivis palju kaugemale suunatud visionääripilguga, kui seda vallavalitsuse aknast paistab. Seega sooviks otsustajale oluliselt avaramat visioonipilku! Sest „unistada tuleb suurelt” ja „kes suudab unistada, see suudab ka teostada”, ütles vanarahvas.

Lisaks küsiks, et kuhu pargitakse kõik nende kaugtöö tegijate või ujujate autod, mis seda kolossaalset ja valla suurimat tõmbenumbrit külastama hakkavad?

Kuna ujumisradasid on vähe ja ujula kitsas, siis ujujad, kes oma kiire treeningu seal ära teevad, probleemiks vist ei kujune… Küll aga nähtavasti kaugtöö tegijate transpordivahendid… Aga mis saab siis, kui üheaegselt soovivad kavandatavat objekti külastada sisebasseinis ujujad, väliujula külastajad, kui veel otsivad kohta, kuhu oma rannarätik laotada ja ka kaugtöö tegijad?

Ühesõnaga, kui austatud abivallavanemale anti ideaalne võimalus vallavalitsuse seisukohti ja tehtud otsust siiralt ja ausalt selgitada, siis paraku jäi see suurpärane võimalus seekord veel kasutamata… Teades, kui tundlik see Verevi detailplaneeringu teema põliselvalaste jaoks on, siis võinuks austatud abivallavanem pisutki rohkem aega varuda ning oluliselt ausamate ja oluliselt faktirikkamate argumentidega rahva ette tulla!