Talv tuleb meil teatavasti alati ootamatult – seda nii kõikvõimalikele liiklejatele, kui ka lume- ja libedatõrjega tegelejatele. Seega on loomulik, et lumetõrjujad ka veidi uute oludega koos liiklejatega kohaneda saavad. Kuid on üllatav, et Elva keskväljakut ja Kesk tänavat, kui Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks saadud kingitust puhastatakse valikuliselt! Keskväljak on kultuurikeskuse ümber kaetud talviti üsna libedate plaatidega, mida väljakuna ei puhasta tervenisti. Sellist pilti võis veel näha mõne päeva eest.
Ka on üllatav, et Kesk tänava 900 meetri pikkust rattateed Elva vallavalitsuse liikme Heiki Hanseni sõnul ei kavatsetagi puhastada, kuna rattaga liiklemine olevat harv ja lumevedu kallis.
Seda uudist lugedes meenus üks varasem vallavalitsuse liikme Mikk Järve seisukoht Verevi detailplaneeringu rahvakoosolekult, kus ta andis mõista, et „..teeme Verevi juures Tartu maantee kitsamaks, see rahustab seal liiklust ja kitsamad teed on terve Euroopa suundumus!”. Sellel taustal – kui eesmärk on rahulikum autoliiklus ja kergliiklejale paremate tingimuste loomine – on jalgrattatee teadlik puhastamata jätmine samm täiesti teises suunas.
Euroopa Liit soosib igati rohelisemat transporti ning vähem heitmeid linnakeskkonda. See on ka väga suur suundumus. Jalgratas kui keskkonnasäästlik ja muidugi ka tervisele hää transpordivahend on Euroopas väga hästi kasutusele võetud. Ja ikka rahva poolt ise, mitte mõne EL direktiivi pärast.
Elva vald kannab järgmisel, 2021. aastal Euroopa spordipealinna tiitlit! Tartu Postimehest (13.11.2020) võib lugeda kolmanda Elva vallavalitsuse liikme Marika Saare seisukohta: „Elva valla eesmärk on liita spordi kaudu kogukondi ning tõsta meie inimeste elukvaliteeti mitmekesiste liikumisvõimaluste pakkumisega. Euroopa spordilinna tiitel annab selle eesmärgi saavutamisele kindlasti hoogu juurde”. Rattasõiduks parimate tingimuste loomine peaks selle tiitliga kokku kuuluma.
Rattasõit ei ole sugugi vaid suvine tegevus. Minu isiklik kogemus: eelmisel talvel, kui lumikate oli Eestis üsna vähene, said minu Elva Gümnaasiumis õppivad lapsed terve kooliaasta vältel jalgrattaga koolis käidud. Kõigil oli nii kergem ja tervislikum!
Möödunud suvel, kui käisin autoga Euroopa südames, võtsin jalgrattad ühes. Sõitsime rohkem kui nädala jooksul Baierimaa pealinnas Münchenis ratastel maha umbes 150 km ja ärajäänud metroo- ja autosõitude arvelt säästsime 200 eurot või enamgi. Veendusin, et võõras kohas on võimalik jalgratastel näha ja avastada hoopis rohkem, kui maa all metroos või tänaval autoga liiklust jälgides sõites näeb. Ja igapäevane väntamine on ka tervisele kindlasti kasulik. Selles suurlinnas on jalgrattateed markeerituna pea igal tänaval ja suurematel tänavatel ka mõlemal pool teed.
Lumetõrje on kallis, kuid ka Elva linn on selle elanikele kallis ja maksumaksjatena me ootame ka lumelükkamise probleemile meie poolt ülal peetavalt vallavalitsuselt toimivaid lahendusi ja tegutsemist vastavalt Euroopa suundumustele. Jalgrattaga sõit aastaringselt on laialt levinud ka põhjamaades. Kui Põhja-Soomes Oulus saab rattaga aastaringselt sõidetud, siis saab seda võimaldada ka 700 km lõuna pool asuvas väikeses Elva linnas ja vallas!
Rattasõbralikumat suhtumist uueks aastaks spordilinna tiitli saanud Elva vallale!
Toomas Laatsit on Elva piirkonnakogu esimees.
Maha sadanud lükkamata lumi ei sega, aga kui sõiduteelt vägisi lükatakse lumehang pikki rattateed siis….Kõnnitee ja rattatee vahel on piisavalt ruumi, kuhu oma hang paigutada.