VÄIKELINNAD UUENDAVAD RIDAMISI STAADIONE. PÕLVA, VÄNDRA, KARKSI, ÜLENURME….AGA ELVA?

Vambola Paavo 13. juuni 2020

Äikesevihm muudab Elva staadioni hiiglaslikuks veelombiks, kus võiks riisi kasvatada. Kergejõustikutreener Margit Thomsoni trenn käib edasi. Margiti noor õpilane Sandra Movits on vihma kiuste teinud mändide all maastikujooksu ja jõudnud tagasi staadionile. Tüdruk on märg kui kassipoeg, jäi vihmavalingu kätte, ent ei lase end heidutada. Treenerilt kaasa paar näpunäidet ja juba ta mööda staadionisirget edasi silkab. “Sandra on jooksutüdruk, tubli pikamaajooksja. Lootustandev,” sõnab treener.

Teiste kergejõustikualadega peale pikamaa- ja maastikujooksu on Elvas keerulisem. Eriti nende aladega, milles Margit ise omal ajal tugev oli – mitmevõistlus ja kõrgushüpe. Kunagi on ta ületanud sisetingimustes 1.83 kõrguse lati, mis on siiani Eesti kõigi aegade edetabelis kõrgel kohal. Elvas ta praegu veel oma lemmikala õpetada ei saa, pole tingimusi. Elvas ei saa normaalselt isegi kaugust hüpata, sest hoovõturada, staadioni üks väheseid tartaaniga kohti, on paigaldatud nii oskamatult, et seal on pehme kui soo peal.

Juttu “spordilinn Elvast” on aetud pikalt, kuid reaalsus on see, et kaks korda nädalas sõidavad Elva noored kergejõustiklased Tartusse harjutama. “Valgustatud jooksurada” metsa all on sügisõhtuti suuresti pime – lampe on kitsilt. Tamme staadionil on eeskujulik rajakate ja treenida saab tänapäevastes tingimustes. Mõistagi on kahe koha vahet sõitmine tülikas ja nõuab aega. Eeskujulikud harjutamistingimused kaaluvad selle vaeva üles.

“Rajakate vajab hädasti uuendamist,” arutleb treener, kes juhendab Elvas õpilasi juba 1996. aastast. “Tänapäevast tartaani oleks siia vaja. Peenestatud kivipuru, mida ka rajakatteks nimetatakse, on juba ajast ja arust.”

Suur osa Eesti väikelinnadest on telliskivipurule selja pööranud ja saanud viimase kümnendi jooksul kunstkattega staadioni. 2018. aastal tegi seda Põlva, 2017 Kärdla, 2012 Vändra, samal aastal Karksi-Nuia. Jõgeva sai uue tartaankattega staadioni 2006. aastal. Türi veelgi varem.

Ülenurme sai endale uue, kunstkattega staadioni juba 1989, misjärel kõik Tartu maakonna meistrivõistlused sinna kolisid. Sel suvel läheb Ülenurme staadion taas remonti. Elva staadionit ülenurmekad staadioniks ei peagi, sest Kambja valla kodulehel kirjutavad nad: “Kas Sina teadsid, et ÜG staadion on Tartu maakonnas (välja arvatud Tartu linn) ainus täismõõtmeline kergejõustiku staadion;”?

Noored harjutavad staadionil ilmale vaatamata. Mis see vihmavesi ikka teeb. Kuid isegi kaugushüppe harjutamiseks tuleb sõita Tartusse, sest Elva hoovõturada on sobimatult pehme.

Elva staadioni tagasirge on üsna rohtu kasvanud, tihtipeale on seda ka esisirge siserada – paik, kus legendaarne jooksuäss Enn Sellik trenni tegi enne, kui ta 1976. aastal 5000 meetris jooksis maailmarekordi lähedase aja. Vanad spordimehed räägivad, et Elva staadion on üsna samasugune kui siis, kui nemad noorteklassis olid.

Meie jutuajamise keskel helistab valla spordijuht Madis Šumanov. Küsin, kuidas ta kommenteerib harjutamist vihmaveest lainetaval staadionil. “Olen kursis Elva staadioni kehva seisukorraga,” räägib Šumanov. “Midagi rõõmustavat seal ei ole. Mul on olemas visioon, kuidas seda olukorda edaspidi parandada. Valla arengukavasse on staadioni remont sisse kirjutatud.” Remont peaks algama aastal 2024.

Elva noortel on spordipisik küljes. 2011. aastal tuli Elva Gümnaasium ETV 10 olümpiastardi võitjaks. “See on tunnustus kogu Elvale ja meie noortespordile. Tulemused on tulnud läbi raskuste,” ütleb Margit Thomson. Hea saak on Margiti sõnul 2009. aastal sündinud noored. “Võib öelda juba praegu, et sealt tulevad tegijad,” jätkab Margit.

Pärast vihmavalingut võiks Elva staadionil riisigi kasvatada. Senimaani kasvab rajal küll mitmel pool muru, ähmastades raja ja väljaku piire.

Peale Elva käib tal trennis lapsi Kongutast, Rannust, isegi Nõost. “Sportimine on populaarne. Noored on tublid,” tunnustab treener. “Neid peab vahepeal motiveerima, kindlasti kiidusõnu jagama. Kui see koroona tuli, ega lapsed rõõmsad ei olnud. Nad ei saanud trenni. Harjutada tuli iseseisvalt. Nüüd kui saab jälle staadionile, tehakse kõike topelt.”

Kõigele vaatamata on Margit optimist. “Kui sügisel valmib Elva uus spordihoone, siis seal saame treenida tõeliselt heades sisetingimustes. See on suur samm edasi. Harjutada on võimalik ka sügis-talvisel perioodil,” osutab Margit. Siiani on teatud erialasemaid talviseid trenne tulnud teha Tartu Ülikooli spordihoones.