UUDISED

TÄNA ON VÕIDUPÜHA. MEENUTAME, KUIDAS SAI RÕNGU ENDALE VABADUSSAMBA

Rõngu alevi keskel asuvale Vabadussõja mälestussambale tuuakse täna, Võidupühal lilli ja meenutatakse sõdades langenuid. Vähesed teavad, et kuju jaoks toodi Rõngu graniit 1990. aastate algul Karjalast.

Tänane jaanilaupäev on ka Võidupüha ja sümboliseerib Cesise all saavutatud võitu 101 aastat tagasi. Tartumaal on mitmeid vabadussambaid, üks huvitava saatusega sammas asub Rõngus. See avati esimeset korda 30. septembril 1934. aastal. Punavõim võttis monumendi 1940. aastal maha, ent sammas paigaldati vanale kohale Saksa vägede saabumisega 1941. aastal. Kui 1944. aastal kinnistus Eestis uuesti nõukogude võim, otsustati võidusammas taas eemaldada.

Uuesti algasid Rõngu Vabadussamba ennistustööd “laulva revolutsiooni” saabumisega. Pidulik Vabadussamba taasavamine leidis Rõngus aset 21. mail 1995. aastal. Kuju taastamisele eelnes pikk ja keeruline periood. Seda aega mäletab hästi üks samba taastajaid –  Jüri Orupõld. Mehel on tänagi kõik värskelt meeles.

Fotod: Vambola Paavo. Jüri Orupõllul on Rõngu Vabadussamba taastamine hästi meeles.

“Selleks, et saada graniiti, tuli ette võtta teekond Venemaale, täpsemalt Karjalasse,” meenutab Jüri Orupõld. “Esimest korda sõitsime sinna 1991. aastal. Ega ma tohtinud siis venelastele öelda, et kivi on vaja Vabadussamba jaoks. Mainisin, et taastame ühte sõjamonumenti. See oli raske aeg, midagi ei olnud saada. Ostsime kohalikult talumehelt kolm tonni liha ja võtsime Venemaale kaasa,” räägib Orupõld.

See läks vene ülemustele hästi kaubaks ja oli n.ö. ettemaks, et üldse midagi saada. Karjalas Ramenogorskis olid graniidikarjäärid. “Sõitsime ülemustega sinna, vaatasime kivid üle ning valisime sobiva välja. Kuna karjäärid asusid piiritsoonis, oli vaja sinna sõitmiseks ja kivi toomiseks ametivõimude luba. Sellegi saime  tšinovnikute “määrimisega”. Meil oli kaasa “Vana Tallinna” ja “Kalevi”  šokolaadi. Venemaal oli see jätkuvalt kõva valuuta, avas uksed ja ametnike südamed,” räägib Orupõld.

Kui load olid käes, ei jäänud muud kui sõita Rõngu, võtta raskeveok ja minna 40-tonnisele kivile  järele. Probleem oli koormaga läbi Leningradi tulek, ent seegi lahenes. Graniidist lahmakas oli kodus ja edasi järgnes siin väljaraiumistöö, mis kestis mitu aastat. 1995. aasta maikuus avati kuju uuesti Rõngu alevi keskel.  

Võnnu lahing toimus 19.- 23. juunini 1919 Põhja-Lätis Cēsise lähistel pealetungivate Landeswehri ja Eesti üksuste vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse  võidupühana. Esimest korda tähistati Eestis Võidupüha ametlikult 23. juunil 1934. aastal. Seda peetakse ka eestlaste kõigi võitude ja võitluste mälestuspäevana.  

Üle aastate kinkis loodus meile taas kauni jaanilaupäeva. Viimati oli taoline kaunis jaaniilm 2010. aastal. Ilusat jaaniaega ja kaunist võidupüha!

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button
Close