Vabariigi presidendi teenetemärgi pälvis Peedul elav Ain Kaare – Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja, vanemarst ja õppejõud, kes tegeleb luuüdi ja vereloome tüvirakkude siirdamisega.
“Inimesel on alati hea meel kui temast välja tehakse ja teda tunnustatakse,” sõnas doktor Ain Kaare Elva Uudistele esimese reaktsioonina. “Eriti veel, kui seda teeb oma riigi president – ikka oled rõõmus!”
Vereloome tüvirakkude siirdamine on see, mille kohta doktor Kaare kinnitab: see viib tal pulsi üles ja paneb vere käima. Sest see on meetod, mis võimaldab ravida paljusid pahaloomulisi haigusi, esmajoones leukeemia gruppi kuuluvaid haigusi. Tüvirakud tulevad mängu siis, kui inimese vereloome enam ei tööta. Vestluse käigus teeb ka Kaare selgeks, et leukeemia ehk verevähk pole mitte üks haigus, vaid terve erinevate tunnustega haiguste grupp.
et pole asjata elanud, kõneleb Peedul elav Ain Kaare. (Foto: TÜ Kliinikum).
Positiivseid impulsse annab ka elu ise – kui ikka linna peal tuleb vastu inimene, kellele sai vereloome tüvirakke siirdatud 14-15 aastat tagasi, siis saad aru, et pole asjata elanud. Kuidas aga tulla toime tagasilöökidega? Kõik lood ju ei lõpe hästi? “Mida agressiivsem on haigus, seda agressiivsem peab ka olema ravi ja seda rohkem tekib paraku ka kõrvaltoimeid ja võimalus, et ravi ebaõnnestub, kasvab samuti,” selgitab Ain Kaare. “Aga kuidas enesega hakkama saada? Elva ümbruse metsad ja jooksu-, suusa- ja rattarajad pakuvad selleks palju võimalusi,” räägib kirglik spordimees.
“Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks saavad 167 inimest kodu- ja välismaalt.
VEEL PÄRJATUID: ALEKSEJEV, PÄRTEL, ORAS
Elva päritolu inimestest pälvis teenetemärgi veel Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kes on lõpetanud Elva gümnaasiumi. Teenetemärgi sai ka Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel, kellel on Elva külje maakodu. Presidendi kantselei tõi välja, et Pärtel on bioloogilise mitmekesisuse üks eestkõnelejaid ja on panustanud tulevaste bioloogide põlvkonna kujundamisse.
“Uskumatu muidugi,” märkis Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel ERRiga kõneldes. Professor tunnistas Rahvusringhäälingule, et tema karjääri vältel on muutunud elurikkusega seotud teemad ühiskonnas märgatavalt olulisemaks.
“Elurikkus hoiab kogu meie planeeti, majandust ja ühiskonda üleval. See teadmine on nüüd hiljem juurde tulnud. Seda võiks nimetada isegi ilmselt ökoloogiasajandiks. Ole sa insener või arst või majandusteadlane, sa pead natukene rohkem ökoloogiat teadma. Vastutus on seega suur, et neid teadmisi jagada,” viitas Pärtel.
Elva külje all Peedul elab ka Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Janika Oras, kellega vestles samuti Eesti Rahvusringhääling. Vanemteadur Oras oli ordeni saamisest kuuldes ühtaegu tänulik, kuid hämmelduses. “Ma arvan ikkagi, et siin taga on kõik, mis regilauluga on tehtud elu jooksul: ma olen ju regilaulu esitanud ja populariseerinud. Kindlasti tehtu praktiline pool mõjub siin kaasa. Palju on käidud ja räägitud ja õpetatud eri paikades – võib-olla see on silma hakanud lihtsalt,” sõnas ta.
