94-aastasena lahkus mitmekülgne kirjandustegelane ja Elva aukodanik Ain Kaalep (04.06.1926-09.06.2020). Ain Kaalep oli nii luuletaja, näitekirjanik, tõlkija kui kirjanduskriitik, kelle tööd varieerusid Sophoklese ja Johann Wolfgang Goethe tõlgetest kuni lõbusa “Tihemetsa Tiina” laulutekstini. Temalt pärineb hulgaliselt saksa-, hispaania- ja prantsuskeelseid tõlkeid.
Tema esimeseks teoseks oli luulevormis matkamärkmik “Samarkandi vihik” 1962. aastal, mis ilmus Loomingu Raamatukogus. Järgnevalt avaldas Kaalep mitu luulekogu, nende hulgas “Järvemaastikud” (1968), “Klaasmaastikud” (1971) ja luuletõlgete kogumik “Peegelmaastikud” (1976 esimene osa, 1980 teine osa). Esimese näidendi “Minu silmad ja sinu silmad” avaldas kirjanik 1965. aastal, sellele järgnesid “Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator” (1967) ja “Mäe veri (Totomauna)” (1970).
Pikki aastaid – 1989-2001 – oli ta ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Kaalep oli aktiivselt kaasamõtlev ka ühiskondlikult ja seda juba varasest ajast. Ta kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200, aastatel 1946–1947 oli ta vangistatud Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Ta oli iseseisvuse taastamise aegadel Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.
Aastate jooksul sai ta kümneid kirjanduspreemiaid. Elva kuulutas Ain Kaalepi aukodanikuks 1998. aastal. 2002. aastal pärjati teda Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga. 2016. aastal toimus Elvas ja Tartus Ain Kaalepi 90. juubelile pühendatud konverents. Elva Uudiste toimetus avaldab Ain Kaalepi lähedastele kaastunnet.
