Kui ligi kolm aastat tagasi Elva valla võimuleping sõlmiti, oli sihiks uue, sageli teineteist mitte tundva valla eri otste parem ühtesidumine. Meeles olid veel Võrtsjärve mängud, mis Nõukogude ajal popid, kuid kolme aasta eest soiku jäänud. Tänase Elva valla elanikest mitmed on seal osalenud – mõõtu võeti erinevatel aladel, õhtuti istuti koos lõkke ääres, üles astusid esinejad. Ja mis peamine – inimesed said üksteisega paremini tuttavaks.
Elva valla koalitsioonileping aastast 2017 lubab: “algatame kultuurilis-sportlikud Elva valla mängud, et tugevdada inimestevahelisi sidemeid.” Helistades valla spordijuht Madis Šumanovile küsimusega Elva valla mängude kohta, küsib ta vastu, et mis need on. Palju targemaks ei saa ka helistades spordi ja kultuuri eest vastutavale abivallavanemale Marika Saarele. Tema soovitab kõnelda hoopis vallavanem Toomas Järveojaga.
Vallavanem Toomas Järveoja Elva valla mänge siiski mõistlikuks ei pea. „Oleme seda teemat arutanud erinevate osapooltega ja ka spordikomisjonis,” selgitab Järveoja. “Hetkel sellisel kujul mängude korraldamine ei ole mõistlik. Võimalusi Elva valda sportmängudel esindada on väga palju, toimuvad nii Eestimaa Suve- kui Talimängud ja maakonna tasandi erinevad sportmängud.“
Eelmisel aastal sai Järveoja sõnul teoks Elva valla Külade Olümpia ja seda on soov jõuliselt edasi arendada. „Tahame, et see oleks oodatud sündmus igaühele. Edukalt on käima läinud kogukonda ühendav Elva Elamusfestival,“ pakub vallavanem alternatiivi.
Kuid mis saab legendaarsetest Võrtsjärve mängudest? „Mõni aeg tagasi suhtlesime Võrtsjärve äärsete omavalitsustega, et arutada Võrtsjärve mängude jätkamist. Üldine arvamus oli, et samas formaadis jätkata pole mõtet, seda peaks kindlasti uuendama ja rohkem keskenduma veealadele. Seoses eriolukorraga jäid need plaanid realiseerimata, “ möönis Järveoja.
Ehkki Võrtsjärve mängusid enam ei peeta, võib järve äärde alati tulla ja nautida vett, loodust ning rahu.
Võrtsjärve spordimängud olid Tartumaa rahvale eriti algusperioodil väga oodatud. Esimesed suvemängud peeti 2.-3. augustil 1969. aastal Trepimäel. Mängude idee pärines omaaegselt Võrtsjärve kolhoosi esimehelt Kalev Raavelt.
Nõukogude ajal osalesid mängudel järvega piirnevad majandid. Eesti Vabariigi taasisesisvumine vajutas pitseri mängudelegi. Aastatel 1991-94 mänge ei korraldatud. 1995. aastast suvemängud jätkusid. Viimased Võrtsjärve mängud said teoks 2017. aastal Mustlas ja siis jäi asi soiku. Huvipuudusel läks omaaegne hittüritus ajalukku.
