JÜRI RATAS TEGI ELVA HAIGLAS LÄBI KÜLMARAVI PROTSEDUURI
Euroopa Parlamendi liige Jüri Ratas käis 29. augustil Elva Haiglas külmaravil, millega leevendatakse selja- ja liigesevalu, liigesepõletikku ning parandatakse meeleseisundit. Ravi ajal ulatus miinuskraad 150-ni.
„Tunnen ennast reipa ja teotahtelisena, kuid enne pingelist europarlamendi hooaja algust tõstis asjatundjate juhendamisel läbi viidud külmaravi seanss tööindu,“ rääkis Jüri Ratas. „Kevadine Europarlamendi valimiste kampaania mõjus siiski kurnavalt, mistõttu tundsin külmaravi positiivset mõju just vaimsele tervisele.“
Europarlamendi liige huvitus, kuidas majanduse keeruline seis mõjutab arstiabi maakondades. Ta kohtus Elva Haiglas praktiseeriva ortopeedi, Tampere Ülikooli juhtivteaduri dr Antti Pekka Launoneniga, kelle teadmised aitasid võrrelda Eesti ja Soome tervishoidu.
„Elva Haigla kogemus veenab, et Eesti meditsiini korraldus on väga kõrgel tasemel ning tööka uuendusmeelsuse abil pakutakse kõrgetasemelist ravi ka suurtest haiglatest kaugemal,” märkis Ratas. „Dr Antti Pekka Launoneni pühendumine meie inimeste aitamisele näitab, et suudame võrdväärsetena kaasa rääkida Euroopa meditsiini tihedas konkurentsis ning mis eriti oluline: mitte ainult Eesti arstid ei ravi Soomes, vaid ka Soome arstid ravivad Eestis.“
Soome arsti Eestisse tööle asumine mõjub erakordsena, ehkki neid on arstide registrisse kantud paarkümmend.
Kohtumisel Jüri Ratasega süvenes elvalastes veendumus, et maakondlikud haiglad kujunevad tulevikus ümber kogukonna haiglateks.
„Vananevas ühiskonnas peame tähelepanu pöörama eakate vajadustele, milleks arstiabi ja sotsiaalteenused peavad teenuste efektiivsemaks osutamiseks praegusest rohkem infot vahetama. Kuid tervishoiusüsteemi tasandil on Eesti digitiiger jäänud kahjuks tukkuma,“ tõdes Elva Haigla juhataja dr Peeter Laasik.
Arstide vähesusest korvab Elva Haigla õenduse- ja tervishoiu spetsialistide kaasamisega: vaimse tervise õde, ämmaemand, koduõde, füsioterapeut, valuravi õde, kliiniline psühholoog, silmaarsti õde. Elva Haigla panustab innukalt eakatele suunatud teenustesse nii ambulatoorses kui ka statsionaarses arstiabis.
„Vajadus geriaatriliste teenuste järele suureneb, sest tervena elatud eluaastate arv väheneb ja keskmine eluiga pikeneb,“ lisas dr Peeter Laasik.