HUGO RAUDSEPP 140: VEREVI MOTELLIS ESITLETI ELVA KIRJANIKU RAAMATU “VIIMNE EUROOPLANE” UUSTRÜKKI

Täna esitleti Verevi motelli terrassil kirjanik Hugo Raudsepa 140. sünniaastapäeva puhul tema raamatu “Viimne eurooplane” uustrükki. Raamatu väljaandjaks oli kirjastus Werrew Are Altraja juhtimisel.

Esitlusele oli saabunud nii Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kirjanik Kerttu Rakke kui ka Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor Arne Merilai, samuti Elva Õppejõudude Kogu liikmed.

Esmakordselt anti “Viimne eurooplane” välja 1941. aastal, mil maailm oli sõjas. Raudsepp, kes 1952. aastal NKVD vanglas Nõukogude julgeolekutöötajate poolt surnuks peksti, jäi seejärel mahavaikitud kirjanikuks, kuid kümnendeid hiljem, 1983. aastal tehti tema teose kordustrükk. See jäi ka enne tänast viimaseks.

“Hugo Raudsepp on autorina kummaline nähtus,” kirjutas Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, Elva gümnaasiumi vilistlane uustrüki eessõnas. “Üks osa temast on kõige ehtsam näitekirjanik, 30ndate Andrus Kivirähk. Sarnaselt “Eesti matusega” tundsid vaatajad end Raudsepa näidendites kohe ära ja neid saatis määratu publikumenu,” jätkas Aleksejev. “Aga sarnaselt Kivirähaga on Raudsepas märksa peenem pool. Tegemist on tõeliselt erudeeritud autoriga ja see eruditsioon tuleb “Viimses eurooplases” esile pealmise värvikihi alt, läbi kumavana, nagu mõnel Vermeeri maalil. Sääraste kunstiteoste puhul ei olegi oluline, mida nad täpselt käsitlevad, teostus ise on väärtuslik. Pealtnäha lihtsad vormilahendused, mille taga on meistri käsi.”

“Tänases Verevi motellis, endises Ivan Šurupovi villas, elas ja töötas Hugo Raudsepp eelmise sajandi 20ndatel aastatel,” kirjutab kolmanda trüki väljaandja Are Altraja oma saatesõnas raamatule. “Professorite linnaosa peatänav kannab Hugo Raudsepa nime ja Elva kesklinnas avati 1989. aastal H.Raudsepa mälestussammas (1983 avati mälestuskivi ka Rakkes). (…) Algatasime ilusa traditsiooni tähistada iga aasta 10. juulil Verevi motelli terrassil pidulikult kirjaniku sünniaastapäeva. Tänapäevane Eesti elu ning riigi ja demokraatia areng lausa nõuab vahel hugoraudsepaliku, huumorist ja satiirist läbipõimunud lähenemist. … Mida aeg edasi, seda äratuntavalt sarnasemaks on meie ühiskonna tavad ja tõekspidamised, aga ka poliitilised peavoolud ja nendele vastanduvad seisukohad muutunud 30ndate aastate lõpul Eesti Vabariigis toimunuga. Ka toonda räägiti eurooplaseks saamisest ja tunnetati vajadust kiiresti “euroopastuda”, mis omakorda andis skeptikutele alust konservatiivsemateks vaadeteks. Ühiskondlik kirgede torm ja reljeefsus andis toona kunsti- ja kirjandustegelastele rohkelt inspiratsiooni.”

Are Altraja osutas oma tutvustuskõnes, et Raudsepp oli aukartuseta kriitik ja otseütleja kirjandusringkondades. Aga ta võis seda ka endale lubada.

Väljaanne sisaldab romaani kõnekamate episoodide illustratsioone, mis on loodud just nüüd, uustrüki puhuks ja mille autoriks on illustraator Kristina Viin.

Esitlusel käijad asetasid 140. sünniaastapäeva puhul ka lillekimbu kirjaniku ausamba juurde Elva Kesk tänava ääres, raudteejaama lähedal.