Odaviskajad Kirt ja Värnik, kümnevõistleja Uibo…. Eesti spordikuulsused pärinevad valdavalt väikelinnadest ja alevitest, kuid näiteks Rannu kooli staadionile jõudes on raske ette kujutada, millist sportlikku saaki võiks tulevikus loota neilt hüljatud radadelt ja väljakult. Elva valla koalitsioonileping 2017-2021 teatab peatükis “Sportlik ja kultuurne Elva vald”, et “peame oluliseks staadionite arendamist”, ent vallavõimu hoolt on sellel platsil umbrohu seest raske üles leida.
Jalgpalliväljaku muru on küll hooldatud ja sprindisirge mõningatele aukudele vaatamata tarvitamiskõlblik, kuid ringrajast on järel vaid vaevumärgatavad jäljed. Seal, kus peaks olema punane telliskivipururada, asub hoopis rohi ja kasvavad noored puud.
Veel jaanipäeva ajal olid ühes kaugushüppekastis rinnuni ohakad. Eelmiseks nädalaks oli keegi ohakad maha tampinud ja need sinnasamma kasti maha kuivama jätnud. Odaviske hoovõturajal kulgevad mustad kummiplaadid pilla-palla kõrguva heina vahel.
Küsides staadioni omanikult, Rannu kooli direktorilt Ardi Küünlalt, kuidas tema hindab staadioni seisukorda, vastab too, et „seda oleks vaja põhjalikult korrastada.“ Küsimusele, et kuidas taolistest tingimustes on võimalik läbi viia kehalise kasvatuse tunde, näiteks kuulsat Cooperi testi, milleks on vaja siiski ringrada, vastab direktor: „Jõudumööda oleme siiski saanud õppetööd läbi viia.“
Pärides Ardi Küünlalt, mismoodi jõudis staadion olukorrani, kus jooksusirgel kasvavad noored puud, osutab direktor sellele, et kevadel pole saanud õppetööd läbi viia, sest valitses eriolukord. Staadioni korrashoid, osutab direktor, kuulub Sihtasutuse Elva Kultuur ja Sport ülesannete hulka.
Rannu Kool teatab oma leheküljel, et ta on liitunud Tervist Edendavate Koolide Võrgustikuga. Kuidas ohakasse kasvanud staadion selle eesmärgiga kokku sobib? „Tervist edendav kool tähendab muidugi palju enamat kui staadion ja need kergejõustikualad, mida seal teha saab – see on ka vaimne tervis, tervislik toitumine, turvalisus,“ loetleb Ardi Küünal. „Aga jah, seda enam võiks see staadion korras olla, et teda oleks hea kasutada.“
Direktor annab lootust, et plats ikka korda tehakse. „Eks need tugiteenused on pikapeale paika loksunud. Kultuuri ja spordi sihtasutusega veel pole paika loksunud.“ Seda, et tema kooli väljakul käis juba umbrohutõrjeks mürgitamine, saab koolijuht teada Elva Uudistelt.
Küsisime ka endiselt Rannu vallavanemalt, tänaselt Elva vallavolikogu esimehelt Maano Koemetsalt (SDE), kas ta on staadioni olukorraga kursis. „Jah, läbi sotsiaalmeedia olen kursis,“ viitab Koemets Rannu jalgpallitreener Andres Bõkarevi hiljutisele pildiseeriale. „Ilmselt on seal ka küsimus segaduses, et kes ikkagi on staadioni haldaja. Eks staadioni korda tegemine nõuab päris palju ressurssi ja direktorist tuleb ka aru saada,“ ütles Koemets. Küsime, kas on temani jõudnud infot, et õppetöö läbiviimisega oleks takistusi olnud staadioni seisukorra tõttu. “Siiani pole kuulda olnud, et oleks takistusi olnud,“ sõnab volikogu juht Koemets. Millal staadioniga asi kiiva hakkas kiskuma, seda teada ei saagi.
Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport juht Kätlin Saarela selgitab, et nende sihtasutusele tuli Rannu staadioni hooldamise kohustus üle alles kevadel. Siiani kuulus selle hooldamise kohustus koolile. „Korrastame väljakuid step by step, praegu oleme teinud Rannus ja Puhjas umbrohutõrjet,“ räägib Saarela.
Tõepoolest, jaanipäeva paiku veel haljendanud kõrge rohi oli eelmiseks nädalaks asendunud kuivanud kõrge rohuga. „Puhjas käib hetkel ka geotekstiili paigaldamine [mis takistab umbrohu kasvu]. Ka Rõngu ja Palupera ootavad. Kahjuks on need väljakud olnud siiani ripakil,“ tunnistab Saarela ja möönab, et ressurssi võiks olla rohkem, küll siis ka kõik korrastustööd kiiremini tehtud saaks.
