UUDISED

ELVA VALD ANDIS EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL ÜLE AUNIMETUSED

Elva vald andis eile, 24. veebruari pidulikul aktusel üle Elva valla aukodaniku, aasta tegija ja aasta kultuuritegija ja -toetaja aunimetused ning valla teenetemärgi Elva Täht. Samuti anti üle kogukonnavaldkonna tunnustused.  

Elva valla aukodaniku tiitli sai pikaaegne Rõngu raamatukogu direktor Laine Meos. Laine töötas Rõngu raamatukogus alates 1963. aastast kuni oktoobri lõpuni 2021. aastal. Seega ulatasid tema käed 58 aastat Rõngu rahvale raamatuid, nõuandva, sõbraliku ja toetavana. Laine on aastaid aktiivselt kaasa löönud Rõngu kandi elu edendamisel nii ideede generaatorina kui ka aktiivse eestvõtjana ja tegevuste käimalükkajana. 

Laine oli Rõngu kultuurimaja käsitööringi asutaja, millest hilisemalt kujunes Rõngu Maanaiste selts. Samuti oli ta üks Rõngu kodukandipäevade algatajaid 1993. aastal.  

Laine idee oli hakata välja andma Rõngu valla infolehte Rõngu Teataja, temast sai ka esimene toimetaja. Leht ilmus novembrist 1994 kuni maini 1995 (hilisem Rõngulane).  

Laine Meose nomineerijad on kirjutanud: “Tänu Lainele on paljud eesti kirjanikud leidnud tee Rõngu rahva juurde. Laine on olnud nagu päike ja raudvara ühes koos, aitab kogu hingest kaasa Elva valla arengule.” 

Teenetemärgi Elva Täht pälvisid Roland Lessing, Lea Pung ja Enn Urbmets.  

Roland Lessingu sportlaskarjäär on olnud pikk, kõige paremad tulemused on 2. koht Pokljuka MK etapil 2009, MM 2015 Kontiolahtis 15. koht, EM 2015 Otepääl 10. koht, 2015 Oberhof MK 7. koht. Samuti on Roland Lessing toonud medaleid laskesuusatamise suvistelt MM-idelt ja häid tulemusi teatevõistlustelt. Ta on olnud Eesti laskesuusatamise koondise liige ligi paarkümmend aastat. Peale sportlaskarjääri lõppu tegutseb Roland Lessing treenerina Elva Suusaklubis koos Rein Pedajaga. Kahekesi moodustavad nad dünaamilise duo ja on muutnud laskesuusatamise treeningud laste seas populaarseks. 

Lea Pung on alates 1961. aastast töötanud ainult Tartu maakonna koolides (Kavastus, Võõpstes, Luunjas, Valgutas) nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka direktorina, seega täitub selles ametis 60 aastat. Lea Pung juhtis tulemuslikult Valguta lasteaed-algkooli aastail 1993–2013, pärast juhitööst loobumist on samas koolis hinnatud õpetaja. Tänu temale on Valguta lasteaed-algkoolis kujunenud välja ühtne traditsioonidest hooliv uuendusmeelne kollektiiv. 

Peale koolitöö on Lea aktiivne külaliikumise edendaja, Valguta Maanaiste seltsi eestvedaja. Ta seob kooli- ja külaelu ühtseks tervikuks ning oskab kaasata nii vanu kui ka noori. Lea kirjutab igal aastal erinevaid projektitaotlusi, mis võimaldavad elavdada ja rikastada nii küla- kui ka koolielu. 

Enn Urbmetsa elutöö on olla pillimees – kohe täitub 70 aastat trompetimängu Elva Vallas. Enn on küll juba väärikas eas, kuid ikka igal pühapäeval seab ta sammud Rõngu rahvamajja, sest algab ju orkestriproov. Puhkpillimuusika edendamine ja propageerimine on olnud Ennu elusisu. Elva Valla kultuuriüritustel on Rõngu pasunakoori helid kõlanud ikka ja jälle ning Enn Urbmetsal on selles suur roll.  

Aasta Tegija aunimetuse sai Miina-Liisa Kuusemaa, kelle tegevus nii Puhja, Elva valla, Tartumaa kui ka Valga praostkonna kultuurielus on olnud aastakümneid märkimisväärne ja tulemusrikas.  

Miina-Liisa kirjutatud ja juhitud arvukad projektid on parandanud oluliselt Puhja kiriku füüsilist ja materiaalset olukorda ning edendanud kogu piirkonna kultuurielu. Miina-Liisa on kutsunud kokku ja juhtinud üle veerandsaja aasta üht EELK silmapaistvaimat koori, Dionysiuse, tegevust. Tema initsiatiivil ning soovist jäädvustada kohalikku kultuurielu ja kollektiivi tegevust on sündinud kaks koori heliplaati.  

Aasta Teo kandidaadi hääletusel said kaks ettepanekut võrdselt hääli, ning volikogu otsustas välja anda Elva valla Aasta Tegu aunimetus kahele kandidaadile: “Elva toidujagamiskapi ja -grupi loomine” ning “Peedu Raudteejaama hoone renoveerimine”. 

Elva toidujagamiskapi ja -grupi loomise autor on Krista Loog. Toidujagamiskapi eesmärk on toiduraiskamise vähendamine ning on seetõttu keskkonnasäästlikuma mõtteviisi propageerimine: vähendada toiduraiskamist, kaitsta loodust ja aidata võimalikke abivajajaid kohalikus kogukonnas.  

Peedu Raudteejaama hoone renoveerimise eestvedaja oli Ülle Särg. 2019. aastal sai ootepaviljonile paigaldatud uus katus, 2021. aastal teostatud amortiseerunud puitosade vahetus, paigaldati hoonele uus laudis, aknad ja uks. Võilillevärvides ootepaviljonis on nüüd väga mõnus rongi oodata. 

Aasta kultuuritoetaja aunimetuse pälvis Harry Metall OÜ, Harri Salu. Harry Metall Harri Salu isikus on aastaid toetanud Rannu rahvamaja tegemisi. Sponsoreeritud on sündmuste korraldamist, aidates tasuda erinevate suvesündmuste korraldamiseks vajalike rekvisiitide ja tarvikute renti. Näiteks suvelavastuste tegemisel toetati suvelava ehitust, Võrtsjärve Tulemuusika öö-le on Harry Metall rentinud igal aastal WC-d, Rahvamaja 24 sündmusel annetati ujuva tuleskulptuuri tarvis ujuvpontoone. Rahvamaja kaminasaali remontimiseks on ostis Harry Metall vajalikud värvid ja seinalambid. Rahvamaja fuajee remontis Harry Metall ise ära – ostis pahtlid, krundid ja värvid ning pani oma mehed ruumi remontima. 

Aasta Kultuuritegija aunimetused pälvisid Merilin Seer ja Eveli Roosaar.  

Merilin Seer on õpetaja, kes annab oma muusikaarmastust edasi nii Konguta, Rannu kui ka Puhja lastele. Ta on suutnud elavana hoida Elva valla ainsat segakoori, trotsides koroonaviiruse antud lööke. Segakoori on ta juhendanud juba 17 aastat. Suure armastusega juhendab Merilin ka naisansamblit Mesi, kes saavutas sellel sügisel Hans Hindpere laulude konkursil esikoha, publiku lemmiku preemia ning Grand Prix. Mesi juhendaja on ta olnud tänaseks seitse aastat. 

Evelin Roosaar on õpetaja ja keelpilliorkestri juhendaja, kes ühtlasi õpetab viiulit H. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Evelit iseloomustab unikaalne pilliõpetamise viis, mis meenutab natuke keskaegse tsunfti suurpere toimimist. Mudilased võtavad mõõtu suurematelt, kelle eeskuju innustab. Kampa lõid viiulilaste vennad-õed teistegi pillidega ja orkester oligi koos. Selle õpilastsunftiga on liitunud samuti laste vanemad, kelle ühisel nõul ja toel toimuvad aastast 2007 igasuvised viiulilaagrid õpetaja Eveli kodutalus Karijärvel. Omandatud palade esmaesitus toimub igal aastal laagri lõppkontserdiga Puhja kirikus, millele järgneb kontsertreis üle laia ilma. Suvisele laagrile ja ringreisile lisaks toimub orkestril arvukalt esinemisi aasta jooksul nii kodukirikus Puhjas, kui mujal Eestimaal. Peale selle on Karijärve keelpilliorkestri muusika kõlanud Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Venemaal. 

Aasta kogukonnaedendaja on EELK Puhja Kogudus. Puhja kogudus on kohalike inimeste armastatud organisatsioon, kes töötab sihipäraselt ja kindlalt selle nimel, et Puhja ja ka teiste Elva valla piirkondade inimeste elu oleks parem, kultuursem, haritum ja positiivsem.  

Puhja kogudus hoolib ühisest kultuuripärandist, ajalooliselt hindamatutest hoonetest kogu Elva vallas, teab ja tunneb asja kuidas neid hooneid saaks võimalikul algupäraselt säilitada tulevastele põlvedele. Ja tegutseb selle nimel. Puhja kogudus on uute algatuste tegija, aidakohvik kiriku kõrval, Rannu õigeusukiriku korrastamise projekt jpm. Puhja kogudus on inimeste kaasaja, nad teevad kõike inimestele ja inimestega koos. Puhja koguduse tegevus on arendanud Puhja piirkonna kodanikuaktiivsust.  

Elva valla kauni kodu 2021 tiitli pälvis Pirgit ja Ülo Kinsigo linnakodu. Elvas Mahlamäel Marja 4 paikneva kodu puhul on tegu linnamajaga, mis paikneb vaikses elamukvartalis. Pere kolis 2007. aastal ehitatud majja 2009. aastal. Päikesepoolsete rõdudega kahekorruselisest hoonest avaneb vaade suurele aiale ja avarale muruplatsile, mida palistavad lopsakad lillepeenrad, amplid ja viljapuud. Pidulikul kohal seisab lipumast. Aias on koht ka laste mängumajale, tarbeaiale, kasvuhoonele, saunamajale ja kümblustünnile. Aias toimetab põhiliselt perenaine Piret, kelle põhitöö on kliinikumis, mänguhoov on kasutada kahele lapsele, raskemate töödega abistab pereisa, kelle põhitöö on transpordifirmas. 

Teenetemärgi ja aukodaniku aunimetuse laureaadid kinnitas Elva vallavolikogu. Aasta tegija valiti vallavolikogu 24. jaanuari istungil toimunud salajasel hääletusel. Aasta kultuuritegija ja -toetaja ning kogukonnavaldkonna tunnustuste saajad otsustas vallavalitsuse moodustatud komisjon. 

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button