ELVA ÕPPEJÕUDUDE KOGU TÄNAVUSED PREEMIAD PÄLVISID SOFIA VAVILOVA JA MERIBEL PIHELGAS
Elva Õppejõudude Kogu 2025. aasta preemiad parimate õpilasuurimuste eest Elva Gümnaasiumis pälvisid Sofia Vavilova ja Meribel Pihelgas. Verevi motelli terrassil peetud auhinnatseremoonial sai kumbki õpilane 300-eurose preemia.
Sofia Vavilova uurimistöö „Hüperhübriidtähe RW Cephei vaatlus ja analüüs“ (juhendajad Merje Vihalem ja Anni Kasikov) käsitles Päikesest ligi tuhat korda suurema tähe muudatusi, mida autor eri aegadel kuude pikkuste vahedega Tõravere observatooriumis jälgis.
Vavilova sõnul soovib ta edasi õppima minna astronoomiat ja on Tõravere observatooriumis sage külaline. Ta tõi ta esile, et pidi uurimistöö läbiviimiseks juurde õppima programmeerimist ning mitmeid teemasid füüsikast, mida kooliprogramm ei käsitlenud.
Õppejõudude Kogu liikme, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor Arne Merilai sõnul oli tegemist uurimistööga, mis oma põhjalikkuse poolest võiks olla üliõpilastöö ja mille üle võinuks sama noorena uhked olla ka Eesti astronoomia suurkujud.
Meribel Pihelga töö „Vana kiiktooli renoveerimine“ (juhendajad Ethel Soome ja Illimar Lõiv) sisaldas põhjalikku taustauuringut kiiktoolidest, samuti korralikku restaureerimisprotsessi dokumenteerimist ja töö edukat läbiviimist. Pihelgas mainis, et soov kiiktooli restaureerida tekkis seetõttu, et katkine mööblitükk raisku ei läheks. Tooli päritolu ei õnnestunud kahjuks tuvastada, kuid see sarnaneb 1950-60. aastate skandinaavia stiilis toolidele. Taastamise käigus tekkis ka mitmeid tagasilööke vana puidu hapruse tõttu.
Õppejõudude Kogu liige akadeemik Anu Realo märkis imetlusega, kuidas mõlemad auhinnatud tööd loovad silla mineviku, tänapäeva ja tuleviku vahel. Kuigi tähistaevas tähtede asend ajapikku muutub, on samu tähtkujusid vaadelnud ja nende järgi orienteerunud tuhanded inimpõlved enne meid ja teevad seda ka tulevikus. Seega sisaldab täheteadus füüsika kõrval suures annuses inimkonna ajalugu. Sama moodi kannab restaureeritud kiiktool endas tükikest ajalugu, mistõttu on suur rõõm, et see on armastuse ja hoolega taaselustatud, säilitatud ja kasutusse võetud.
Elva Õppejõudude Kogu kogunes esimest korda 2013. aasta jaanuaris. Arutati Elva arenguvõimalusi, aga edaspidi kujunes üha tähtsamaks Elva Gümnaasiumi arengute jälgimine ja neile ka jõudumööda kaasaaitamine. Alates lõppenud õppeaastast osaleb Elva Õppejõudude Kogu esindaja Elva Gümnaasiumi hoolekogu töös, hetkel täidab seda rolli Tartu Ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel.
Alates oma teisest tegevusaastast on kogu jaganud preemiaid gümnaasiumiastme parimatele õpilastöödele. Kokkutulnuid rõõmustas, et Elva Gümnaasiumi tase on nähtavalt tõusma hakanud, mis väljendus ka uurimistöödes ja õpilastel on põhjust oma koolile truuks jääda. Nagu märkis professor Merilai õhustiku kohta, Eesti raamatu aastal piksepapp Vihtla Jürgeni loitsu meenutades: “Simane ilm, mesi õhk!”
Üritusel esitleti ka linnarahvale ettevõtja Are Altraja eestvõttel koostatud rohkelt illustreeritud mahukat kogumikku “Kunstilinn Elva” (autorid Kalju Hook, Milvi Kapaun, Arno Mäger, Tiit Ustav, Are Altraja; kirjastus Werrew 2025, 478 lk.)
Õppejõudude Kogu varasemad preemiasaajad
2014. aastal pälvis Õppejõudude Kogu preemia Diana Griffel Elva Gümnaasiumi naisdirektoreid käsitleva uurimuse eest, 2015. aastal sai preemia Johanna Hendrikson, kes töötas välja õppevahendi bioloogiaolümpiaadideks valmistumiseks. 2016. aastal autasustas Õppejõudude Kogu Rasmus Punkarit raamatu „Ma armastan pitsat, midagi pole parata“ koostamise eest. 2017. aastal sai preemia taimetoitlust käsitlev uurimus Saskia Tullinolt ja Stella Eileen Päidilt. 2018. aastal pälvis preemia Triin Tiimanni omaloominguliste tekstide kogu „Esmaspäevik“. 2019. aastal valisid õppejõud parimaks Kristi Madi töö Elva gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste väärtustest.
Koroonaviiruse aastail tekkis auhinna väljaandmisesse paus, kuid 2022. aasta võidutööks oli Krister Toomi uurimus Elva Gümnaasiumi kooliraadio ajaloost. 2023. aastal võitis preemia Lisette Sarapik luulekogu „Mesikaunis meel“ eest.
2024. aastal anti välja kaks preemiat, mille pälvisid Konstantin Kuzmitšovi uurimistöö „Külma mõju perifeersele närvisüsteemile“ ning Eleanora Linkmanni praktiline töö metallskulptuur-valgusti „Võilill“.
