Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus OÜ Nõo Lihatööstus näeb, et septembri alguses toimunud teise pensionisamba väljamaksed pole jõudnud mitte ainult investeerimiskontodele, kohtutäituritele ega elektroonikapoodidesse, vaid ka lihalettideni, kus suurenes eelkõige kallima otsa toodete müük.
„Septembri esimestel nädalatel, mil miljard eurot Eesti inimesteni jõudis, tegi meie müük märgatava jõnksu üles. Ehkki mõistagi pole meil 100-protsendilist kindlust, et selle taga oli ainuüksi pensioniraha, lubab pikk kogemus ja suhtlus erinevate jaekettidega väita, et selle mõju oli märkimisväärne,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Kruustüki sõnul näitasid septembri esimesel nädalal väga head minekut eelkõige kallimad lihatooted. „Näiteks keedu- ja toorsalaamide müük tõusis aastataguse ajaga võrreldes 20 protsenti, täissuitsuvorstide ja kallimate sinkide müük suurenes aga kümnendiku võrra. Tundub, et paljud inimesed, kes teisest sambast raha kätte said, lubasid endale paremat ja kvaliteetsemat lihatoodet,“ märkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees.
Kruustüki sõnul läks turul suurem sagimine tegelikult lahti juba eelmisel kuul, mil nad olid tunnistajaks rekordkäibele: lihatööstuse kogumüük kasvas augustis aastaga 11 protsenti. „Väljamüügi hindu pole me muutnud, mistõttu võib käibekasvu panna suurenenud nõudluse ja turuosa kasvatamise arvele,“ lisas ta.
Kuigi müük jaekettidesse kasvab mühinal, siis tarned horeca sektorisse on endiselt madalseisus. „Nägime kevadel ja suve alguses, et müük hotellidesse, restoranidesse ja kohvikutesse suureneb, kuid see jäi siiski koroonaeelsele ajale alla. Välismaa turistid on endiselt suures osas kadunud, mis tähendab, et kasvõi hotellide restoranides ostetakse eksklusiivsete veisesteikide asemel pigem vana head seakaelakarbonaadi,“ selgitas Kruustük.
Ühelt poolt teeb Eesti inimeste kasvanud lihaisu Nõole heameelt, teisalt paneb see kogu tootmise tugeva surve alla, sest napib inimesi, kes töö ära teeks. „Pole kahtlustki, et toidutööstuse üks suuremaid probleeme on hetkel tublide töökäte puudus. Kuigi pingutame maksimaalselt, võiks appi tulla ka valitsus, luues näiteks sektoritevahelise liikumise ja ümberõppe hoogustumiseks maksusoodustuse või spetsiaalse palgatoetuse,“ tegi Kruustük ettepaneku.
Nõo Lihatööstus on suurim kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tartu külje all Nõos asuvast väikeettevõttest on välja kasvanud kaasaegne eksportiv lihatööstus, mille valikusse kuulub üle 400 erinevaid tunnustusi saanud lihatoote. Nõo toodetega kaetakse ka naaberriikide toidulaudu, neljandik ettevõtte toodangust eksporditakse peamiselt Lätti ja Leetu. Oma 200 töötajaga on Nõo Lihatööstus üks suuremaid tööandjaid Lõuna-Eestis.
